Foto: Pixabay

Justiitsministeeriumi andmetel kasvas mullu – suuresti kelmuste arvelt – kuritegevus seitsme protsendi võrra. Transpordiameti teatel on jätkuvalt tõusutrendis ka inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv.

2023. aastal registreeriti 27 465 kuritegu, mis on 7% enam kui aasta varem. Kuritegude arv suurenes ennekõike kelmuste ja varguste tõttu, teatas justiitsministeerium.

Suurima osa ehk 51% registreeritud kuritegudest moodustasid taas varavastased kuriteod, peamiselt vargused, aga ka kelmused. 24% kuritegudest olid isikuvastased, millest lõviosa moodustas kehaline väärkohtlemine. 9% kuritegudest moodustasid liikluskuriteod, peamiselt mootorsõiduki joobes juhtimine.

Justiitsminister Kalle Laaneti sõnul on varavastaste kuritegude arv viimase kolme aasta jooksul järjepidevalt suurenenud. „Neis domineerivad vargused, mis moodustavad suisa 70% vara vastu suunatud kuritegudest. Hea uudis on aga see, et ameti-, majandus- ja liikluskuriteod on aastaga oluliselt vähenenud,“ sõnas justiitsminister. Tema kinnitusel soovib justiitsministeerium kuritegevuse tagajärgedega tegelemise asemel suunata üha enam jõupingutusi kuritegude ennetusse.

Varasemast 40% enam registreeriti mullu poliitiliste ja kodanikuõiguste vastaseid kuritegusid, ennekõike teise identiteedi ebaseaduslikku kasutamist ja ahistavat jälitamist. 37% suurenesid ka kuriteod perekonna ja alaealise vastu. Nende kuritegude arv suurenes eeskätt lapsporno valmistamise ja selle võimaldamise, aga ka lapseealiste seksuaalse ahvatlemise ning alaealiste alkoholi tarvitamisele kallutamise tõttu.

Arvutikuritegusid registreeriti 2023. aastal 30% võrra enam kui tunamullu. Ennekõike suurenes nende arv arvutikelmuste leviku tõttu. Neis andsid tooni petukõned ja -sõnumid ning eri sotsiaalmeedia ja meilikontode hõivamised.

Registreeritud seksuaalkuritegude arv suurenes aastaga 19%. See oli tingitud peamiselt vägistamiste ja laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude registreerimise kasvust.

Tapmisi, mõrvu ja nende katseid registreeriti mullu 23, mida oli mõnevõrra vähem kui aasta varem. Neis hukkus 18 inimest ehk sama palju kui tunamullu. Kõiki vägivallakuritegusid oli 1% vähem kui eelnenud aastal.

Kui 2021. ja 2022. aastal oli alaealiste toime pandud süütegude arv viimase kümne aasta madalaimal tasemel, siis 2023. aastal vähenes nende õigusrikkumiste arv veelgi. Kuritegude arv suurenes 34 võrra, ent väärtegude arv vähenes 279 võrra. Jätkuvalt on alaealiste levinuimad õigusrikkumised vägivallakuriteod, vargused ja alkoholi tarbimine.

Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Laidi Surva tuletab meelde, et kuritegevuse ametlik statistika kajastab politseile jt õiguskaitseasutustele teatavaks saanud kuritegusid, kuid ei näita üksi kuritegude tegelikku arvu. Statistika kõrval tuleb jälgida ka uuringutega kogutud teavet. „Näiteks viimatisest ohvriuuringust selgub, et eelmisel aastal langes mõne kuriteo ohvriks 7% vastanutest, aasta varem oli see tulemus 6%. Sellised mõne protsendi piires kõikumised jäävad küsitlusuuringu veapiiridesse, mistõttu ohvriuuringute järgi ei saa olulist muutust kuritegevuse tasemes täheldada,“ ütles Laidi Surva justiitsministeeriumist.

Samas tekitavad mõned trendid teatud kuritegude liikides muret ja annavad kätte suuna, kuhu õigusrikkumiste ennetamiseks edaspidi rohkem tähelepanu pöörata. „Näiteks varguste, sealhulgas kauplusevarguste kasvu põhjustest aru saamiseks oleme tellinud analüüsi, milles selguvad muuhulgas nende tegude toimepanijate profiilid. Praegu teame, et ehkki varguste hulk on aastaga suurenenud, ei ole nende toimepanijate arv tegelikult suurenenud. See tähendab, et probleemi on süvendanud see sama seltskond, kellega on olnud muresid varemgi,“ täheldas analüüsitalituse juht.

Kolmandik registreeritud kuritegudest pandi toime Tallinnas. Harjumaal oli 10 000 elaniku kohta kuritegusid 210. Põlva maakond on üks riigi turvalisemaid: 129 kuritegu 10 000 inimese kohta. Võrumaal oli vastav number 175 ja Valgamaal 218. Valgamaal oli kuritegevuse tase sama kõrge kui Tartumaal, alla jäid need kaks vaid riigi kõrgeima kuritegevuse tasemega Ida-Viru maakonnale – seal pandi toime 291 kuritegu 10 000 elaniku kohta.

Kokku pandi Põlvamaal mullu toime 311, Võrumaal 599 ja Valgamaal 612 kuritegu. Kõigis Kagu-Eesti maakondades kuritegevus aasta varasemaga võrreldes kasvas.

Põlvamaal registreeriti mullu üks tapmine, Võru- ja Valgamaal aga mitte ühtegi. Valgamaal põhjustati mullu ettevaatamatusest neli surma, Põlvamaal ja Võrumaal üks.

Liikluses hukkus 59 inimest
Transpordiameti teatel on inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv jätkuvalt kasvutrendis. 2023. aastal toimus 1724 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai viga 1942 ja hukkus 59 inimest. Võrreldes aastate 2020-2022 keskmisega suurenes kannatanutega liiklusõnnetuste arv 165 võrra ja vigastatute arv 177 võrra. Seitsmes liiklusõnnetuses hukkus korraga kaks liiklejat. Otsasõidu tõttu hukkus 17 jalakäijat.

„Eesti teedel hukkus liikluses 59 inimest, mida on liiga palju meie väikese riigi kohta. Samuti kaugeneme endiselt liiklusohutusprogrammis seatud eesmärkidest, et aastas ei tohiks keskmiselt hukkuda üle 44 inimese,“ lausus transpordiameti peadirektor Priit Sauk. Ta lisas, et 2023. aasta tulemuste põhjal ei ole võrreldes kahe varasema aastaga liiklejate käitumises olulisi muutusi ning pikaajalised näitajad näitavad kerget negatiivset suunda või seisavad paigal.

„Panen igale liiklejale südamele, et kõige enam mõjutame me ise oma liikluskäitumisega seda, kas liiklusõnnetused toimuvad või mitte,“ tõdes Sauk. „Me kõik peame seisma selle eest, et ei tekitaks ohtu endale ega teistele liiklejatele.“

Politseikolonelleitnandi Sirle Loigo sõnul ei piisa liiklusolukorra ja inimeste käitumismustrite parandamiseks ainult järelevalvest. „Liiklusturvalisuse nimel tuleb üle vaadata ka seadusandlus, näiteks tõsta trahvimäärasid, mis praegu on ajale jalgu jäänud. Samuti tuleb leida toimivaid lahendusi, kuidas kõrvaldada liiklusest ohtlikke juhte ja korduvrikkujaid,“ sõnas ta.

2023. aasta mais, juulis ja septembris registreeriti igal kuul viimase kümne aasta kõrgeim arv liiklusõnnetusi – kokku 642 õnnetust. Ohvriterohkeimad kuud olid mai, oktoober, november, detsember, mil hukkus kokku 29 inimest. Maanteel toimus 69% kõigist hukkunuga lõppenud liiklusõnnetusest (36 õnnetust). Möödunud aastal oli 9 päeva, mil ükski inimene ei saanud liikluses vigastada, 2022. aastal oli selliseid päevi 21.

Surmaga lõppenud juhtumite peamised põhjused on sarnased varasemate aastatega: kiirus, joove, tuttava keskkonna liigne usaldamine, pime aeg, talvised teeolud, tugev vihmasadu, piiratud nähtavus, vähene turvavarustuse ja enda nähtavaks tegemise vahendite kasutamine ning manööverdamine ja liiklejate füüsiline seisund.

2023. aastal suurenes joobekontrollide arv 7% võrra, ulatudes peaaegu 970 000-ni. Alkoholi piirmäära ületamisi või joobes juhtimisi registreeriti 2023. aastal peaaegu 6300, mis on 5% vähem kui eelneval aastal. Joobes jalgratturitega toimunud liiklusõnnetuste arv suurenes 66-ni, samas kui joobes jalakäijatega juhtunud liiklusõnnetuste arv vähenes 15-ni. Alkoholi tarvitanud mootorsõidukijuhi osalusel toimunud liiklusõnnetuses sai vigastada 148 ja hukkus 16 inimest.

2023. aastal registreeriti peaaegu 80 000 liiklusväärtegu ja veidi üle 2500 liikluskuriteo. Automaatse järelevalve käigus tuvastati peaaegu 261 000 rikkumist. 2022. aastaga võrreldes liiklusväärtegude arv ei muutunud, kuid liikluskuritegude arv vähenes veidi üle kümnendiku.

Põlvamaal juhtus mullu 29 tõsisemat liiklusõnnetust, kus sai viga 33 inimest ja hukkus üks. Õnnetusi ja vigastatuid oli rohkem kui varasematel aastatel.

Võrumaal oli raskeid avariisid 40, neis sai viga 49 inimest ja hukkus üks.

Valga maakonnas sai eelmisel aastal 29 avariis viga 35 inimest, liikluses jättis elu kaks inimest.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 29/02/2024 09:00:20