Riigikogus läbis läinud nädalal esimese lugemise mootorsõidukimaksu eelnõu, mille kohaselt läheb nii auto kui muude mootorsõidukite pidamine tuleval aastal senisest märksa kallimaks. Vahendame nii maksu kaitseks kui vastu öeldut.

„Mootorsõidukimaks aitab vähendada autostumist ja soodustab säästlikumaid valikuid,” reklaamis rahandusministeerium riigikogus esimesele lugemisele tulnud mootorsõidukimaksu eelnõu. „Uus maks nügib meid tegema keskkonnasõbralikumaid valikuid ja aitab vähendada autostumist,” sõnas rahandusminister Mart Võrklaev.

„Oleme püstitanud omale eesmärgi vähendada autostumist, eeskätt linnades, ja muuta meie elukeskkonna puhtamaks. Ühtlasi saame lõpuks ära lahendada aastaid kestnud probleemi üle Eesti vedelevate romudega. Ilma mootorsõidukimaksuta on neid eesmärke keerulisem täita,“ teatas rahandusminister.

Praegu oleme liikumas hoopis aina suureneva autostumise suunas, rääkis minister. Meil on keskmisest suurem sõidukite arv ühe inimese kohta Euroopa Liidus ning autosid ostetakse aina juurde, eelistades suuremaid ja võimsamaid, seda ka uute autode soetamisel. Kui ELi keskmine uute sõidukite heitmenäit oli 2022. aastal 108 g CO₂/km, siis Eestis oli see näitaja Euroopa kõrgeim ehk 142 g CO₂/km. „See trend oleks vaja ümber pöörata, et inimesed teeksid edaspidi keskkonnasõbralikumaid valikuid,“ ütles rahandusminister.

Keskkonnasäästlikumaid valikuid soodustataksegi ministeeriumi teatel maksustamisega, seda nii registreerimistasu kui igal aastal tasutava mootorsõidukimaksu puhul, mille suurus kujuneb vastavalt sõiduki keskkonnamõjule ehk heitmenäidule ja massile. Selle juures on arvestatud mõistliku maksukoormusega – nii jaksavad inimesed-ettevõtted seda tasuda ning riik saab vajalikku lisaraha, millega katta eelarvepuudujääki ja mida suunata olulisteks investeeringuteks.

„Auto omamine on alati kulu: tuleb osta kindlustus ja kütus, käia hoolduses, remondis jne. Sellele lisandub nüüd ka aastamaks. Auto ülalpidamise kuludest moodustab see 5–15%. Sellega ei muuda me kuidagi auto omamist võimatuks. Kes soovib oma maksukoormust vähendada, saab valida väiksema ja säästlikuma sõiduki,“ sõnas Võrklaev.

Selleks et maks oleks inimestele jõukohasem, vähendab mootorsõidukimaksu suurust viis aastat ja vanemate autode puhul nende vanus. Vanusekordaja kehtestamine on üks universaalne maksusoodustus kõikidele, nii linna kui maapiirkondade elanikele, kuna võimaldab üsna hästi arvestada inimeste maksevõimet.

Aastamaksu mediaaniks on 120 eurot: pool autoomanikest maksab sellest väiksema ja pool suurema summa. Näiteks üks levinuimaid sõidukeid Eestis on Škoda Octavia, mille mootorsõidukimaks tuleb minimaalne ehk 50 eurot, kuna enamiku mudelite puhul jäävad nii heide kui täismass alla lävendi ja maksusummaks on üksnes baasosa. Natuke raskema ja saastavama Volkswagen Passati aastamaksuks kujuneb umbes 150 eurot.

Prognooside kohaselt lisandub maksu tulemusena eelarvetulu ligikaudu 236 miljonit eurot 2025. aastast.

Valitsusjuht: vaja on maksumaksjate suuremat panust
Peaminister Kaja Kallas ütles riigikogu infotunnis automaksu puudutavatele küsimustele vastates, et praegust julgeolekuolukorda arvestades on vaja riigikaitsesse rohkem investeerida ja seetõttu on vaja maksumaksjate suuremat panust.

Kallas märkis saadikute küsimustele vastates, et valitsus on suurendanud riigikaitsekulutusi, et tagada riigi turvalisust ja kaitsevõimet. Ta rõhutas, et valitsus saab kulutada ainult maksumaksjatelt laekunud tulu.

Peaminister tõstis esile, et autodele tehtavatest kuludest, nagu kütus, kindlustus ja remondikulud, moodustab automaks umbes kahe protsendi suuruse osa. Kallas tõi näiteks, et kümne aasta vanuse sõiduki eest tuleb automaksu maksta 14 eurot kuus. „15-aastase sõiduki puhul on see seitse eurot kuus ja vanema kui 20-aastase sõiduki puhul on see neli eurot kuus,“ sõnas ta.

Kallas kinnitas, et temagi ei tahaks automaksu kehtestada, ent viitas, et praeguses julgeolekuolukorras on vaja riigikaitsesse rohkem investeerida, mistõttu on vaja ka maksumaksjatelt suuremat panust riigi rahakotti, et vältimatult vajalikke kulutusi teha.

Rahandusminister Mart Võrklaev ütles Riina Solmani (Isamaa) küsimusele vastates, et riigieelarve on defitsiidis ning tuleb leida tasakaal kulude suurendamise ja tulude vahel, et vältida võlaspiraali sattumist. Rahandusministri sõnul on automaksu peamine eesmärk vähendada autostumist, suunata inimesi kasutama keskkonnasäästlikumaid autosid ja toetada säästlikumat liikumist. Ta lisas, et mootorsõidukimaksu tulud lähevad riigieelarvesse ning toetavad ka ühistranspordi ja teedeinvesteeringute suurendamist.

„Miks te eelistate eelarve tulu tekitada ikkagi tegelikult niigi hinnatõusu ja kõrgete laenuintresside all kannatavate Eesti inimeste autode maksustamise kaudu?” küsis Siim Pohlak (EKRE) peaminister Kallaselt riigikogu infotunnis. „Miks te olete teinud sellise valiku selle asemel, et maksustada suurpankade enneolematuid intressikasumeid? Miks te püüate raha võtta sealt, kus seda on tegelikult vähemaks jäänud, selle asemel et maksustada täiendavalt pankasid, kuhu Eesti inimeste käest, Eesti majandusest on kõrgete laenuintresside kaudu tegelikult raha liikunud?”

„Sellepärast, et me oleme õigusriik ja tagantjärele makse me kehtestama ei lähe,” vastas peaminister. „See lihtsalt ei ole mõistlik ja sellel oleks majandusele väga suur efekt. Siis kui oli meil finantskriis, meie pangad ei vajanud tegelikult järeleaitamist, nii nagu väga paljudes riikides. Meie pangad aitasid ettevõtetel toime tulla finantskriisiga. Ka on olnud Euribori intress null väga pikalt, mille pärast ju kõik, kes on laenu võtnud, on sellest ka võitnud. Ja see lihtsalt ei ole õigusriigile kohane, et tagantjärele minnakse maksustama. See oleks kindlasti vaidlustatud. Juhin teie tähelepanu sellele, et pankade kasumid alates 2025. aastast langevad ehk siis me räägime tegelikult 2023. aastast ja 2024. aastast. Mida me nüüd tegime, oli see, et me istusime Eestis olevate pankadega maha selle jaoks, et kuidas nad saaksid rohkem eelarvesse panustada just sellepärast, et seda ühiskondlikku õiglustunnet tegelikult ka need suured kasumid riivavad. Ja pangad maksavad meile eelarvesse 520 miljonit, see on rohkem, kui sellest automaksust tuleb. Ja maksavad ka tagantjärele 2023. aasta eest.”

„Nüüd olete te jõudnud oma otsustega siis juba üksikisikute vara maksustamiseni, täpsemalt autode maksustamiseni ja seda mitte ainult ühe maksuna, vaid koguni kahe maksuna,” kritiseeris Kert Kingo (EKRE) peaministrit. „Ma seetõttu küsingi: millal loobute teie enda ja oma turvameeskonna uhketest maksumaksja raha eest ülalpeetavatest autodest, et toetada omalt poolt autostumise vähenemist ja seda teie elluviidavat rohepööret, ja hakkate kõik tööl käima ainult ühistranspordi või jalgrattaga – ja seda muidugi mitte ainult pildistamise tarbeks, vaid ikka aastaringselt?”

„Ma olen olnud riigikogu liige opositsioonis ju siin pikalt ja te võisite mind näha kogu aeg jalgrattaga tööle tulemas. Selles mõttes, niipea kui ilmad lähevad ilusaks, niipea hakkan ma rattaga ka käima jälle. Soovitan seda kõigile, kellel see võimalus siin Tallinna linnas on. Rattateid ehitatakse ka juurde, neid võimalusi [rattaga tööl] käia on,” teatas valitsusjuht. „[---] Nii palju, kui neid autosid on vaja, mina loomulikult võimalikult vähe tahan neid autosid kasutada, aga see kahjuks ei ole minu otsus, sest ma olen peaministri ülesannetes. Peaministrile on ette nähtud isikukaitse ja isikukaitsel on omad reeglid, milles mulle ka meeldiks palju rohkem vabadust, aga see pole minu otsustada, vaid lähtub sellest olukorrast, ohuhinnangust, mida teeb politsei.”

„Kooskõlastustabelis vastate autoomanike liidule, miks te valitsusega ignoreerite nende kogutud 77 000 vastuallkirja, ja ütlete seal järgmist: „Antud juhul ei ole võimalik lähtuda isikute soovist maksta, tuleb lähtuda riigi huvist jätkata eksisteerimist.” See viimane kõlab ikka päris üle vindi, nõnda nagu automaksuta meie riik lakkaks eksisteerimast,” uuris Riina Solman rahandusminister Mart Võrklaevalt. „Teie kolleeg Signe Riisalo rääkis sotsiaalkomisjonis meile sel nädalal peaaegu sama fataalselt. Ta ei toonud ettepanekut küll Eesti riigi eksisteerimise kohta, vaid ta väitis, et seda kogutakse Ukraina sõjas võidu saavutamiseks ehk automaks läheb julgeoleku ja kaitsevõime tõstmiseks. Mind huvitab, mille jaoks teie rahandusministrina plaanite automaksu kasutada, mida te kogute ka lasterikastelt peredelt ja puuetega inimestelt, kellel on eriti maapiirkonnas väga raske ilma autota hakkama saada? Mille jaoks kogub seda raha Signe Riisalo ja mille jaoks on planeerinud automaksu tarvitada valitsus tervikuna?”

„Kõigepealt küsimus, et miks me seda teeme. Me teeme seda sellepärast, et autostumist vähendada – eeskätt linnades –, liikuda säästlikuma liikuvuse poole ja tegelikult võtta kasutusele keskkonnasõbralikum autopark. Loomulikult on iga maksu juures mõju, mõju riigieelarvele ja teatavasti riigieelarve on meil suures miinuses,” vastas Võrklaev. „Ma saan aru, Isamaa arvab, et tõstame toetusi, vähendame makse ja nii me seda riiki valitseme. Kahjuks tõde on see, et nii me riiki valitseda ei saa. Riigi raha tuleb maksumaksjate käest ja selleks me peamegi alati ka maksumaksjatena küsima poliitikutelt, kui lubatakse järjekordselt suuri toetusi või mingeid hüvesid, „aga kust see raha tuleb?”, sest et lõpuks tuleb see raha meie kõigi enda taskust. Ehk mootorsõidukimaks täidab keskkonnaeesmärke ja toob riigieelarvesse raha.”

„Aastaid kahjuks on valitsus teinud otsuseid nii, et me suurendame kulusid, aga me ei ütle, kust need tulud tulevad. See on meid toonud siia, kus meil on eelarves 1,2 miljardit praegu defitsiiti, me rahastame püsikulusid 900 miljonit laenu arvelt. Maksame laenu tagasi, maksame intresse ja tegelikult viib see meid lõpuks võlaspiraali,” jätkas minister. „Kuhu lähevad siis eelarve maksutulud? Lähevad riigieelarvesse. Seal on tehtud juba rida otsuseid, muidu me poleks eelarve defitsiiti jõudnud, aga mootorsõidukimaksu arutelude valguses, kui me panime kokku 2024. aasta eelarvet ja riigi järgmise nelja aasta eelarvestrateegiat, siis me suurendasime ühistransporti suunatavaid vahendeid sellel aastal suurusjärgus 40 miljonit – kuigi mootorsõidukimaks hakkab kehtima järgmisest aastast – ja me suurendasime ka teedeinvesteeringuid.”

Autod kasutatagu lõpuni
Mart Maastik Isamaast uuris Võrklaevalt, kuidas on võimalik, et automaks täidab kliimaeesmärke ja autopark saab keskkonnasäästlikumaks. Maastiku sõnul hakkab eelnõu kohaselt kõige vanem ja saastavam auto ju kõige vähem automaksu nõudma ja „sellega tekitame me romud, mis tossavad rohkem ja kliimaeesmärke kuidagi ei saa täidetud”. „Lisaks sellele, et maapiirkondades on niigi raske juba, et koolid pannakse kinni, siis maaelanikel puudub võimalus omada ka autot ja sellega viia lapsi kooli ja huvialaringidesse. Minu küsimus on selline, et millega te väidate, et kliimaeesmärgid täidetakse selle maksu kehtestamisega?” küsis ta.

„Et miks vanemad autod on soodsamad, ja siis väide, et maapiirkonnas ei ole võimalik enam autoga sõita – on küll,” vastas Võrklaev. „Selle mootorsõidukimaksu eesmärk ei ole kindlasti kelleltki autot ära võtta. Iga inimene teeb ise oma valikud, millise autoga ja kui palju ta sõidab. Ja on selge, et maapiirkonnas inimestel on rohkem sundsõite, auto on vajalikum kui linnakeskkonnas. Ja selleks ma ka ütlesin, et eeskätt on eesmärk linnapiirkonnas autostumist vähendada.”

„Me ei ole siin vahet teinud sellel, kas inimene elab maal või linnas, on ta suurema või väiksema sissetulekuga sõltuvalt elukohast – nii ei saa seda minu hinnangul vaadata. Erinevad inimesed elavad erinevates kohtades. Küll aga me anname endale aru, et mootorsõidukimaksu tehes kõik inimesed ei jaksa endale kohe osta uut ja säästlikku sõiduvahendit, ja täpselt selleks ongi toodud see vanusekomponent, et ühelt poolt auto lõpuni kasutada, mis on juba toodetud, mille keskkonnamõju on tehtud, ja teisalt see, et inimene, kelle sissetulek on väiksem, võib eeldada, et ta siis sõidab ka vanema ja odavama autoga, ja seetõttu on ka tema mootorsõidukimaks väiksem. Ehk et me oleme otsinud kompromissi: et vähendada keskkonnale negatiivset mõju, et tuua riigieelarvesse täiendavaid vahendeid, ja samal ajal, et meie Eesti inimesed saaksid ikkagi hakkama, et keegi ei ole sunnitud nüüd autost loobuma,” teatas rahandusminister.

 

 

 

 

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 24/02/2024 11:38:08