Võrokeste kongressi vanemate kogu saatis Vana-Võromaa valdadele toetuskirjad soovitusega mitte kaasa minna riikliku survega sulgeda Kanepi Gümnaasiumi, Antsla Gümnaasiumi, Vastseliina Gümnaasiumi ja Räpina Gümnaasiumi.

„Kuul om võro kultuuri ja keele järjepidevüse hoitmisõs väega tähtsä,“ kirjutab vanemate kogu peavanem Ülle Kauksi valla- ja haridusjuhtidele. Ta viitab ÜRO Põlisrahvaste deklaratsiooni artikli 14 punktile 3: „Riigid võtavad koostegevuses põlisrahvastega kasutusele tõhusaid meetmeid, et põlisrahva liikmetel, eriti lastel /.../, oleks võimalusel ligipääs haridusele nende enda kultuuri sees ja nende endi keeles.“

Vanemate kogu on seisukohal, et võro keele ja kultuuri jätkusuutlikkuse tagamiseks on tähtis, et Vana-Võromaa noored saavad õppida oma kodu lähedal ja kasvada oma peres ja kultuuriruumis. Kongress on vastu võtnud otsuse võro keele ja kultuuri püsimise toetamiseks, mistõttu kongressi vanemate kogu arvates on maakoolide, sh oma kodu lähedaste gümnaasiumite kaotamine võro keele, kultuuri ja maaelu hävitamine ja sellel ei tohi lasta sündida. 

Seetõttu kutsub vanemate kogu Vana-Võromaa kohalikke omavalitsusi ja koole koostööle, et riigi plaan maapiirkondade gümnaasiumite kaotamise kohta läbi ei läheks. Kindlasti pole piisav ka ministeeriumi pakutud võimalus jätkata gümnaasiumi sulgemise järel põhikooli tegevust, sest see tähendab ikkagi noorte varast kodunt sunnitud lahkumist ja osade õpetajate, kes on omavalitsuste maksumaksjad, töökoormuse vähenemist sel määral, et nad on sunnitud tööst loobuma ning põhikool kaotab selle tõttu kvalifitseeritud aineõpetajad.

„Piirkunna’, kost kaos kuul, jääse’ noorist perrist tühäs ja tuu om oht mi rahva püsümäjäämisele,“ seisab vanemate kogu poolt nii vallavalitsustele kui ka haridus- ja teadus- ning -kultuuriministeeriumile saadetud võrukeelses kirjas. 

Ülle Kauksi näeb paralleeli 1990ndate algul Soomes soome-ugri kirjanike kongressil kuuldud hantide ettekandega nendest põlisrahva lastest, keda Venemaal püüti sügisel tundrast kinni ja viidi helikopteritega internaatkoolidesse, kus venestuspoliitika nende kultuurijuured kaotas.

„Ka mi „koolivõrgu korrastamine“ rõhus tuu pääle, et kõik vällämaalõ tüüle saassi, mitte et inemiisist saanu’ uma kodomaa hoitja’ ni timä iist hoolitsaja’,“ tõdes ta. „Ku inemine om opnu’ armastama umma kodokanti, huulma luudusõst ja kultuuri püsümisest, sõs om tä ka Eesti Vabariigi väärtüisi edesikandja. Õnnõ niimuudu jäämi’ mi alalõ.“

 

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 21/02/2024 14:43:47