Eesti riigil on raha rohkem kui kunagi varem, aga millegipärast tuleb üha rohkem uudiseid, et sellest ei jagu. Ei jagu raha tasuta ühistranspordiks, ei jagu enam suurte maanteede väljaehitamiseks, ei piisa kruusateede asfalteerimiseks ega liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks.

On terve rida asju, mida riigi ja rahvana hiljuti suutsime ja nüüd enam ei suuda.

Äsja valitsuses heaks kiidetud riiklik teehoiukava on löök nii regionaalsele arengule kui ka majandusarengule tervikuna. Sest need numbrid, mis seal kirjas, ei tähenda enam isegi stagnatsiooni – see on allakäik.

Laseme numbritel kõnelda. 2021. aasta teehoiukava nägi riigiteede hoiuks ette 325 miljonit eurot, nüüd üle kahe korra vähem, ligi 153 miljonit. Kruusateid remonditi siis 13 miljoni eest, nüüd on ette nähtud kaks ja pool korda vähem, viis miljonit. Kruusateede asfalteerimiseks kavandati 2021. aasta kavas ligi 20 miljonit, nüüd ümmargune null. Ka liiklusohtlike kohtade ümberehitamine, mille jaoks kolme aasta eest leiti 8,5 miljonit eurot, pälvis valitsuselt nüüd napid 700 000 eurot.

Hinnad on aga tõusnud oluliselt, mis tähendab, et teede rahastamise vähenemine on reaalhindades veel palju suurem. Ometi oli siis, aastal 2021 riigieelarves vaid 13 miljardit eurot tulusid, nüüd pea neli miljardit rohkem, 17,8 miljardit.

Jah, võib viidata laenukoormuse kasvule neil aastatel, kuid laenukoormus kasvab ka nüüd. Peamine vahe on aga see, et siis sai ka midagi eelarveraha eest tehtud, nüüd aga üha vähem.

Planeedi ja riigieelarve päästmise nimel lennutatakse erinevaid maksuideid üksteise järel, küsimata kordagi, kas maksumaksja kandevõime ka sellele kõigele vastu peab. Ometi saime veel hiljuti hakkama automaksuta ja erinevate muude maksutõusudeta, mis nüüd käimas või tulekul.

Kui üha suurematest summadest jagub üha vähesemaks, on viga riigi juhtimise tasandil. Erinevate juhtivate majandusekspertide ning ettevõtjate hääled on üha murelikumad. Nad ei näe valitsuse sammudes pääseteed ega taju, et need oleks vajalikus suunas. Pigem tajuvad nad, et iga järgnev samm tapab Eesti ettevõtjaid ning langetab niigi raskustes firmade konkurentsivõimet. Valitsus peab hakkama kuulama ettevõtjaid, et leida praegusest olukorrast väljapääs ning viia Eesti majandus taas kasvule.

Jah, valitsus võib viidata, et jalgrattavõrgustiku või Rail Balticu osas tehakse lähiaastail ehk rohkem kui varem. Kuid näiteks Rail Balticu puhul hakkavad silma priiskamise tunnused: Rail Balticu reisiterminali hinda me veel ei tea, kuid ainuüksi vundamendiauk maasse läks maksma sama palju kui kolmandik riigiteedele aastas eraldatavast rahast. Jalgrattataristu laiendamine on vajalik, kuid lahendab vaid selge vähemuse liikuvusmuresid.

Panustamine teede-ehitusele aitab Eesti majandust nii lühikeses kui pikas perspektiivis ühekorraga. Meie ettevõtted saaks tellimusi ja hoiaks töökohti; ei peaks tehnikat välismaale maha müüma. Maksuraha ringleks koha peal ja tuleks majandusse tagasi. Eesti liiguks euroopalikuma teedevõrgu poole ja maal elamine muutuks lihtsamaks. Inimestel oleks lihtsam liikuda sinna, kus on töökohad ja kaupade tarnimine kiireneks. Mugav ja kiire transport on majanduskasvu alus, vanasti Reformierakond seda vähemalt rääkis, nüüd enam mitte.

 

 

Autor: MANUELA PIHLAP, Põhja-Tallinna vanem, Keskerakond
Viimati muudetud: 15/02/2024 08:49:39