2023 oli avastatud pettusjuhtumite vaatest erakordne. Võrreldes ülemöödunud aastaga algas eelmine aasta ootuspäraselt juhtumite kasvuga. Kuid möödunud aasta suvel toimus „plahvatus“ ning pettuste näitajad hakkasid hüppeliselt kasvama, ületades kõiki varasemaid tippe.

Möödunud aastal näitasid petturitest kurjategijad Eesti suunal üles ülikõrget aktiivust. Näiteks SEB tuvastas 2023. aastal kokku 90% rohkem pettusjuhtumeid kui aasta varem. Keskmine kahjusumma kasvas seejuures 29%.

Märkimisväärselt, lausa 133% kasvasid telefonipettuste juhtumid, sealjuures tõusis 136% võrra ka keskmine kaotatud summa: ühe ohvri kohta kaotati ligi 6500 eurot. Hoogustus skeem, mille puhul veenab kurjategija ohvrit võtma oma kontolt välja sularaha ning andma selle tundmatule isikule, kes väidab end tavapäraselt olevat politseitöötaja.

Kiire tõusu tegid ka investeerimispettused, seda nii avastanud juhtumite arvu kui ka kahjusummade mahu vaatest. Avastatud juhtumid tõusid 85%-ni ning kahjusummad 87% võrra. Investeerimispettuste keskmiseks kaotatud summaks kujunes eriliselt ahvatlevate pakkumiste tulemusena 6300 eurot.

Andmepüük on pettus, kus edastatakse erinevate kanalite kaudu linke ja nende kaudu koguvad kurjategijad inimeste andmeid. Valdavalt ringlesid erinevate teenusepakkujate või riigiasutuste nimel tekstsõnumid või e-kirjad. Lisaks toimus suurel määral andmete hankimist ostu-müügi keskkondades (nt Facebook Marketplace), kus kurjategijad saadavad paki jälgimise linke.
Linkide kaudu andmete edastamist tuvastas pank 2023. aastal lausa 96% rohkem kui aasta varem. Andmepüügi kahjusummade maht langes aga 26%, keskmiselt kaotas üks ohver 500 eurot.

Ostu-müügi keskkonnad on kurjategijate meelispaigaks, sest sealt leiab ohvri väga lihtsalt. Lisaks andmepüügile näitasid selles valdkonnas teravat tõusutrendi ka eraisikutevahelised ostu-müügi pettused, kus raha liigub, kuid kaup jääb saamata. Selle skeemi toimepanijad on enamasti Eesti kodanikud ja pettuse ohvriks langemisel tasub koheselt pöörduda politseisse.

Muljetavaldavat tõusutrendi näitasid armastuspettused, mille avastatud juhtumid kasvasid 63%. Ka siin näitasid langust kaotatud rahasummad, seda lausa 35% võrra – pettuse ohver kaotas keskmiselt 4200 eurot. Jätkuvalt tasub olla skeptiline uute tutvuste loomisel internetikeskkonnas.

Aktiivset kasvu täheldasime laenupettustes. Inimesed, kellel igapäevane toimetulek on muutunud keeruliseks, hakkavad otsima laenuvõimalusi internetikeskkonnast. Sealt leitud pakkumine viib aga sageli kurjategijateni.

Tõusu näitasid ka annetus- ja pärandijuhtumid, misjuhul tuleb e-postile või sotsiaalmeediasse teade suurest rahasummast. Kahjuks tuleb tõdeda, et selliseid skeeme jäi uskuma arvestatav hulk inimesi, kes maksid kurjategijatele raha kättesaamise eesmärgil sageli ära oma viimased säästud. Ohvrid kaotasid keskmiselt 1550 eurot.

2024. aastal pettuste esinemise vähenemist ette näha ei ole, pigem räägime jätkuvalt juhtumite tõusust. Eeldatavasti kaotavad sel aastal inimesed raha enim investeerimispettustes, lootes seejuures kiiresti rikastuda. Samuti ei kao telefonikõnede kaudu läbiviidavad petuskeemid, sest need on kurjategijatele vägagi tulusad. Ette ei ole näha ka andmepüügi vähenemist.

Kuigi selle aasta eelvaade on ratsionaalselt pessimistlik, peame ühiskonnana võtma fookusesse teadlikkuse tõstmise, et kurjategijad oma suuna Eestilt minema keeraksid.

 

Autor: KÄTLIN KUKK, SEB Turbekeskuse turbejuht
Viimati muudetud: 08/02/2024 08:17:07