Presidendi EV100 vabariigi aastapäeva vastuvõtt Tartus 2018. aastal. Foto: Urmas Paidre / LLi arhiiv

LõunaLeht küsis Kagu-Eesti parlamendisaadikutelt, kuidas nad suhtuvad president Alar Karise otsusesse mitte kutsuda vabariigi aastapäeva vastuvõtule kõiki riigikogu liikmeid (koos kaaslasega), nagu muidu tavaks. Erilist pettumust ei tundnud neist enda sõnul isegi Ester Karuse, kes vastuvõtuks aegsasti kleidi tellis.

Reformierakondlane Maido Ruusmann (riigikogus uustulnuk, varem Tõrva vallavanem) ütles, et ta pole varem presidendi talvisel vastuvõtul käinud ega plaaninud ka sel korral minna.

„Kuna Tallinna ja Lõuna-Eesti vahel elu- ja töökorralduse jagamine sööb väga suure osa ajast, siis oleme planeerinud meie armsa riigi sünnipäeva tähistada koos lastega omakeskis sportlikult, kvaliteetajana,” sõnas ta. „Üldiselt arvan, et see presidendi vastuvõtu kutsete teema on käsitluselt jõudnud piinlikkuse piirile. On üle tähtsustatud ja pisendab, kohati naeruvääristab meie põhiseaduslikke institutsioone, nii presidenti kui riigikogu. Ei ole kasulik ega mõistlik, vähendab usaldusväärsust ja see pole kindlasti Eestile hea.”

Peaministriparteisse kuuluv Ruusmann leidis, et presidendi roll Eestis on olla ühiskonna, erinevate vaadete siduja, aga selline samm presidendilt seda eesmärki ei täitnud.

„Minu meelest on meil juba niigi liialt palju pingeid ühiskonnas sees, sealhulgas poliitiliste jõudude ja institutsioonide vahel, ja seda õhutada teenib vaid meie idanaabri huve,” lisas ta. „Aga eks lõppude lõpuks ole ikka see presidendi enda otsus, keda ta oma peole kutsub. Siinkohal solvuda või jonnida oleks kindlasti lapsik.”

Tema parteikaaslane Anti Haugas – samuti esimest korda riigikogus – märkis, et tegu on presidendi vastuvõtuga ja tema austab Karise otsust. Haugaski pole varem presidendi vastuvõtul käinud, ent tahaks seal kunagi võimalusel ära käia. Sedakorda aga ongi tema sõnul nii lihtsam: tuleb ju Haugasel Võru linnavolikogu esimehena koos linnapeaga pidada 23. veebruaril Kandles Võru linna vastuvõttu ja ka 24. kuupäev on seotud traditsioonidega.

„Kuna iga-aastaselt tähistame 24. veebruari spordiklubi Werro Originaal talvepäevadega, siis pigem olen rahul, et ei pea plaane muutma,” sõnas ta.

Epler: president näeb end suveräänina
EKRE esindaja Rain Epler pole samuti varem presidendi vastuvõtul käinud. Kutseta jäämine ei tekitanud temas enda sõnul isiklikus plaanis mingeid emotsioone. Küll aga sümboolses.

„Vaatamata sellele, et Eesti on parlamentaarne riik, mille tähtsaimaks organiks on riigikogu, on juba pikka aega püütud tasapisi riigikogu rolli ja tähtsust vähendada. Presidendi samm seoses vastuvõtukutsetega asetub samasse mustrisse,” leidis ta. „Meil süveneb tendents, kus peaminister juba pikemat aega ja nüüd ka president kipuvad ennast nägema suveräänina, kellel on väga lai ja vaba kaalutlus- ja otsustusõigus. Selle suundumuse jätkumine võib ühel hetkel hakata ohustama meie demokraatlikku riigikorda.”

Eplerite peres ei tehtud riigikogulase sõnul seoses presidendi vastuvõtuga mingeid ettevalmistusi. Küll on igal aastal pereringis pidulikult vabariigi aastapäeva tähistatud ja plaanis on seda traditsiooni jätkata ka sel korral.

Eesti 200 esindaja Igor Taro on varem käinud presidendi vastuvõttudel seoses ühiskondliku tegevusega. „Alati on seal olnud vahvaid kohtumisi ja põnevaid vestlusi,” meenutas ta muljeid. „Ma isegi ei julgeks seda peoks nimetada, see on pigem tseremoniaalne sündmus. Selle kutse saamine on suur au ja ei pea õigeks seda tagasi lükata väga mõjuva põhjuseta.”

Presidendi otsuse kohta jätta tänavu riigikogu in corpore vastuvõtule kutsumata tõdes Taro, et see oli üllatav käik ja „ju olid presidendil omad kaalutlused”.

Perekond Taro pole pidanud pidulikeks sündmusteks igal aastal eraldi ettevalmistusi tegema, sest neil on juurdunud traditsioon kanda sellistel üritustel rahvariideid. „Kümmekond aastat tagasi tellisime endale käsitöömeistritelt korralikud rõivad ja need teenivad meid ausalt,” reklaamis ta. „Oli kasulik investeering, kuigi need maksid mitu korda rohkem kui üks disainerikleit. Ja ma pole veel näinud ühtki naist, kes näeks rahvarõivastes kole välja või saaks nende kandmise eest näägutada.”

Sotsiaaldemokraat Anti Allas leidis samuti, et kutsutavad on kutsuja otsustada. „Minule isiklikult see presidendi otsus mingit pettumust ei valmistanud. Kord elus on ka presidendi Eesti Vabariigi sünnipäeva vastuvõtul osaletud, nii et uudishimu pärast sinna enam ei kipu. Oskan ka hinnata võimalust kodus rahulikult oma riigi sünnipäeva tähistada,” sõnas ta.

Allas ütles oma muljete kohta Võru linnapeana presidendi vastuvõtul osalemisest, et üritus oli meeldejääv ja väärikas. Ettevalmistusi tänavu selleks ürituseks Allase peres ei tehtud – tema sõnul alustatakse neid ikka peale kutse saabumist.

President teab, kust toru katki on
„Tähtis on meeles pidada seda, et külalised kutsub siiski Eesti Vabariigi president. See on tema otsus, kas see meeldib meile või mitte!” toonitas staažikas reformierakondlasest poliitik, omaaegne maavanem ja hilisem maaülikooli rektor Mait Klaassen. „Olen vastuvõttudel käinud aastast 1994 ja vahele on jäänud vaid kaks aastat, aga sellele vaatamata pean presidendi otsust õigeks, sest see on tema õigus. Kas see kõigile ka nii tundub, on teine teema.”

24. veebruari päikesetõusul peab Klaassen enda sõnul oma kohuseks ja auks pidada tervituskõne kaitseliidu Antsla maleva paraadil. „See on minu jaoks oluline Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamine, kui saan olla oma inimestega koos. Kutse on mul ka Tallinnasse kaitseväe paraadile, kuid sinna ajaliselt ei jõua, kuigi Kaitseväe Akadeemia nõunike kogu liikmena olen mõttes seal,” sõnas võrumaalane.

Klaassen märkis, et ta ei mõista kuidagi seda paanikat, mis presidendi otsuse ümber on tekkinud.

„Kunagi, kui maavanematena olime president Lennart Meri juures, oli meil arutelu selle üle, kes on ametite poolest tähtis, vastas president Meri mulle lihtsalt: kui toru on presidendi palees katki, ei otsi keegi presidenti, vaid torumeest! Nii lihtne see ongi. Ärge otsige presidendi otsusest asju, mida seal pole! See on presidendi otsus ja küll ta teab, kust tema arvates „toru” katki on!” võttis Klaassen jutu kokku ja kutsus üles kohtuma vabariigi aastapäeval Antslas.

Reformierakondlane Andrus Seeme ütles, et peo peremees otsustab, keda peab oluliseks kutsuda. Kleiti ja ülikonda pole tema peres tänavuseks presidendi vastuvõtuks tellitud.

„Varem olen presidendi vastuvõtul käinud saadikuna ja olen seda võtnud kui ametiga kaasnevat kohustust ja valijate esindamist,” rääkis Seeme. „Varasemad muljed on olnud positiivsed, olen saanud selle kogemuse osaliseks ja soovitan võimalusel osaleda. Minul on sellel aastal meelepärane võimalus kodukandis aastapäeva tähistamisel rohkem osaleda. Tavapäraselt oleme alustanud aastapäeva tähistamist Kanepis lipuheiskamisega päiksetõusul. Täpseid plaane veel paigas ei ole, aga Lõuna-Eestis on mitmeid aastapäeva tähistamisi, millest on soov ja rohkem võimalusi osa võtta. Soovin kõigile head saabuvat vabariigi aastapäeva ja võimalust seda vääriliselt tähistada.”

Karuse: aus oleks saadikuid ühetaoliselt kohelda
„Eesti Vabariigi aastapäeva piduliku vastuvõtu külaliste nimekirja paneb paika president ning tal on õigus otsustada, mis formaadis pidu peetakse ja keda sinna kutsutakse. Tavapäraselt on vastuvõtule kutsutud kõik riigikogu liikmed, seetõttu eeldasin, et traditsioon jätkub ka tänavu,” kommenteeris vastne sotsiaaldemokraat Ester Karuse.

Karuse leidis presidendi otsuse kohta, et pika traditsiooni lõhkumine ja mitteteavitamine oli halb üllatus paljudele. Ta tunnistas, et riigikogu sügisistungjärk – muu hulgas obstruktsioon ja parlamendi kodukorra painutamine – ei jätnud Eesti rahva esinduskogust väärikat muljet. Seetõttu peab Karuse veidi omapäraseks presidendi eelistust kutsuda vastuvõtule riigikogu juhatus, fraktsioonide esimehed ning komisjonide esimehed ja aseesimehed.

„Kas nemad pingutasid eelmisel aastal rohkem või on nemad parlamendi kehvavõitu maines vähem süüdi?” küsis Karuse. „Leian, et aus olnuks rahvasaadikuid ühetaoliselt kohelda.”

Valgamaalane on juba pälvinud meedia tähelepanu presidendi vastuvõtuks varutud piduliku kleidi teemaga.

„Minu jaoks olnuks tegemist aasta kõige pidulikuma üritusega ja võtsin eesmärgiks selleks ka aegsasti valmistuda,” selgitas ta LõunaLehele. „Kleidi tellimisega tegin algust juba enne jõule ja õige varsti saab see ka valmis. Kuigi paljudele võis ajakirjanduse vahendusel jääda mulje, et olen tehtud rahaliste kulutuste tõttu presidendi otsuses solvunud, siis nii see sugugi ei ole. Küll kleit rakendust leiab ja vabariigi sünnipäeva tähistan ilmselt pere seltsis. Parlamentarism on kleidist olulisem!”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 01/02/2024 09:45:10