Soome tööle suunduv Võru ehitusmees. Fotolavastus: LLi arhiiv

Siseministeeriumi andmed näitavad, et aastataguse ajaga võrreldes elab Kagu-Eestis 936 inimest vähem ja ainsana sai meie kandi omavalitsustest rahvast juurde Tõrva vald Valgamaal – siiski vaid tosina hinge võrra. Samas on kolmest kagumaakonnast kõige rohkem rahvast välja voolanud just Valgamaalt.

Kui veel mullu sai LõunaLeht rahvastikuandmete põhjal esile tõsta, et suuremas osas Kagu-Eesti omavalitsustest rahvaarv aastataguse ajaga võrreldes kasvas, siis tänavu on trend vastupidine: Tõrva vald sai aastaga juurde 12 elanikku, igal pool mujal aga rahvaarv kahanes.

„Kuigi numbriliselt mitte suur, siis märgililiselt ja tendentsina väga oluline, et on võimalik,” rõõmustas endine Tõrva vallavanem Maido Ruusmann. „Tõrva vald – ainuke omavalitsus Lõuna-Eestis, kus aastaga elanike arv kasvas. Et kivi kivi haaval elanike, ettevõtjate ja omavalitsuse koostöös laotud eesmärkide täitumine, et Tõrva oleks parim paik elamiseks, külastamiseks ja investeerimiseks, kannab vilja.”

Varem elanike arvu kasvatanud omavalitsustes, nagu näiteks Rõuge ja Otepää, toimus aastaga üsna suur langus, vastavalt -147 ja -153. Protsentides oli langus samuti kõige suurem Rõuge ja Otepää vallas, vastavalt 2,79 ja 2,34.

Lisaks Tõrva vallale, kus elanike arv kasvas, oli elanike arvu vähenemine kõige väiksem Võru vallas ja Võru linnas, vastavalt 9 ja 46 võrra.

Kõige rohkem tilkus Kagu-Eesti omavalitsustest tühjemaks Valga vald: aastaga kahanes rahvaarv iibe ja rände varal 228 inimese võrra – seda on pea sama palju kui terves Põlva maakonnas kokku. Valga linn, Otepää linn, Põlva linn ja Räpina linn kuuluvad üle Eesti enim rahvast kaotanud omavalitsuste esitosinasse.

Maakondadest oli elanike arvu langus kõige väiksem Põlvamaal ja kõige suurem Valgamaal. Põlvamaalt kadus aastaga 230 ja Valgamaalt 369 inimest. Võrumaalasi on mulluse 1. jaanuariga võrreldes 337 võrra vähem.

Mullu oli olukord järgnev: Põlvamaa rahvaarv vähenes aastate 2022 ja 2023 vahel 63 inimese võrra. Valgamaal elas mullu aasta varasemast 139 inimest rohkem ning Võrumaal 167 inimest rohkem.

Õhtuleht on veel välja toonud, et inimtühjaks jäi mullu kolm küla: Käpa Võru vallas, Uikala Toila vallas ning Palanumäe Rõuge vallas. Külasid, kuhu kedagi pole registreeritud, on kokku 61. Enim on selliseid külasid Võrumaal Rõuge vallas – tervelt 16.

Seitse varem inimtühja küla on aga nüüd taas asustatud, teiste seas Pundi küla Rõuge vallas.

LõunaLeht vaatas järele, kui palju elab aasta alguse seisuga inimesi Kagu-Eesti omavalitsuste tõmbekeskustes nr 2 ehk neis asulates, mille rahvaarv on omavalitsuse keskuse järel teine.

Kanepi valla Krootuse külas elab 387 inimest, Põlva valla Mammaste külas 609, Räpina valla Veriora alevikus 363, Antsla valla Kobela alevikus 343, Rõuge valla Varstu alevikus 287, Setomaa valla (keskus Värska) Mikitamäe külas 257, Võru vallas Parksepa alevikus 586 ja Vastseliina alevikus 556 inimest (otsest vallakeskust siin pole, vallamajagi asub Võru linnapiiril), Otepää valla Keeni külas 303, Tõrva valla Linna külas 349 ning Valga valla Tsirguliina alevikus 383 inimest.

Omavalitsus/maakond	Elanikke 01.01.2023	Elanikke 01.01.2024	Muutus
Antsla vald	4329	4254	-75
Rõuge vald	5253	5106	-147
Setomaa vald	3197	3137	-60
Võru linn	11 532	11 486	-46
Võru vald	10 695	10 686	-9
Võru maakond	35 006	34 669	-337
Kanepi vald	4811	4787	-24
Põlva vald	13 435	13 332	-103
Räpina vald	6123	6020	-103
Põlva maakond	24 369	24 139	-230
Otepää vald	6541	6388	-153
Tõrva vald	5929	5941	+12
Valga vald	15 456	15 228	-228
Valga maakond	27 926	27 557	-369

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 12/01/2024 17:37:37