Avarii Võrumaal Võru-Räpina maanteel aprillis 2023. Viga sai viis inimest, hukkus koer. Foto: LLi arhiiv

Eesti liikluses möödus 2023. aasta rohkete vigastuste ja surmade saatel. Aasta jooksul sai liiklusõnnetustes viga 1938 inimest ning surma 59 inimest. Liiklusaasta oli traagilisem kui eelmine – 2022. aastal sai liikluses vigastada 1919 ja hukkus 50 inimest. Elu kaotanute hulgas oli mullu 17 jalakäijat, seitse mootorratturit ja viis jalgratturit. Kaheksa hukkunut olid alles lapsed. Seitsmes erinevas õnnetuses hukkus korraga mitu inimest.

Politseikolonelleitnant Sirle Loigo sõnas, et need numbrid on muserdavad, kuid paraku kirjeldavad reaalsust. „Piltlikult öeldes hukkub liikluses iga nädal üks inimene ja viga saab viis inimest päevas. Seda on liiga palju. On selge, et liiklusohutus Eestis ei liigu paremuse poole,“ tõdes ta.

Loigo lisas, et raskete õnnetuste peamised põhjused pole ajas muutunud. „Need on jätkuvalt kiiruse ületamine, turvavavöö ja kiivri mittekasutamine ning alkoholi- ja narkojoove. Möödunud aasta hukkunute arv oleks kindlasti olnud alla 30, kui inimesed ei kiirustaks, kinnitaksid turvavöö ning sõidaksid ainult kaine peaga,“ sõnas politsei esindaja. „Liikluses ei saa trahvihirm olla ainus asi, mis elus hoiab.”

Joobes juhid põhjustasid 373 liiklusõnnetust, milles suri 11 ja sai vigastada 114 inimest. Möödunud aastal tegi politsei liikluses ligi miljon joobekontrolli. Liiklusest kõrvaldati 6256 alkoholi tarvitanud juhti, nendest 2114 tuvastati kriminaalne joove.

Kiiruskaamerad fikseerisid lõppenud aastal ligikaudu 261 000 kiiruseületamist, nendest umbes 169 000 tabasid mobiilsed kiiruskaamerad. Kaamerate poolt tabatud kiiruseületamised on võrreldes varasemaga vähenenud ligi 43 000 võrra ja see tuleneb peamiselt mobiilsete kiiruskaamerate töötaktika muutmisest Harjumaal. „Varasemast enam kasutatakse kaameraid eelkõige Tallinna kesklinnas ja sinna suubuvatel teedel. See aitab tagada, et juht ikka võtab hoo maha enne, kui jõuab tihedama liiklusega piirkonda, kus on kõige rohkem jalakäijad ja kergliiklejaid,“ selgitas Loigo.

Kindlasti vajab liiklusolukorra parandamine liikluses ka süsteemsemat lähenemist ja rohkem ressursse. „Liiklusjärelevalve on ressursimahukas töö ja vajadus selle järele on suur. Samal ajal on iga aastaga Eestis politseinikke aina vähem. Paratamatult kannatab seetõttu ka liiklusjärelevalve, mille teostamiseks pole lihtsalt piisavalt politseinikke. Olukorda aitaks leevendada ulatuslikumad muudatused liikluspoliitikas, näiteks veapunktisüsteemi käivitamine ja trahvimäärade tõstmine,“ ütles Sirle Loigo.
 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 11/01/2024 08:30:58