Ruusa kool.

Räpina valla Ruusa kandi rahvas ei taha leppida valla nägemusega panna Ruusa põhikool kinni – nende hinnangul tuleks kaaluda ka võimalust jätta kohapeale alles kodulähedane kuueklassiline lasteaed-põhikool. Volikogu hariduskomisjoni juht nendib aga, et pea pooled kohalikud lapsevanemad on aastate jooksul kodulähedase kooli võimalusest loobunud ja isegi temaatilistel kohtumistel on neid osalenud vaid näputäis.

Räpina vallavolikogu liige ja Ruusa kandi kodanike eestseisja Marge Trumsi ütles LõunaLehele esmalt, et tema soov pole mitte kellegagi sõnasõda pidada või opositsiooni tekitada, aga tema jaoks on häiriv, et Ruusa kooli teemal levib ainult ühepoolne info. Ta tõi näiteks levinud väite, et Ruusa koolis on 12 õpetajat, aga sellest ei räägita, et õpetaja täiskohti on koolis vaid üle viie.

„Tasakaalus pilti ei ole,” sõnas Trumsi. „Ja absoluutselt maha vaikitud on see osa teemast: kogukonnapoolne ootus on olnud see, et Ruusal võiks olla kuueklassiline kool ehk kuueklassiline lasteaed-kool.”

„Ongi kaks varianti: kas Ruusa kinni või jätkab samamoodi,” tõi ta välja Räpina valla juhtkonna nägemuse. „Tegelikult me oleme seda ammu väljendanud, et seitsmes kuni üheksas klass absoluutselt võikski juba Räpinas käia, see on lastele kasulikum. Aga lihtsalt, et see kodulähedane kool tahetakse võtta n-ö nulli peale, see teeb kuidagi ... kurvaks.”

Lühidalt: Trumsi hinnangul ei näe vald vahepealset varianti ja avalikkuse ette jõuab ühekülgne info, näiteks selle kohta, kui kallis on Ruusa kool vallarahvale ülal pidada. Vajalikud õpetajad kuueklassilise kooli toimimiseks on piirkonnas olemas ning hariduse kvaliteet ei kannataks kuidagi.

„Tahaksime, et jõuaks ka teise poole hääl avalikkuseni. Me ei nõua ega trambi jalgu,” sõnas ruusalaste esindaja.

Ta tõstis esile, et juba enne valla haridusvõrgu teemaliste arutelude algust jõudis temani vallavalitsusest signaal: paneme Ruusa kooli kinni, nulli peale, pole vaja koera saba mitu korda raiuda.

„Kõik need sammud näitavad seda, et see otsus on sündinud juba enne seda, kui üldse tegelikult need koosolekud, kokkusaamised. Need otsused tehakse – see on poliitika, saan sellest aru. Aga ilmselgelt ei saa lõpmatuseni igas kohas seda poliitikat teha,” väljendas Trumsi. „Ja nagu haridus-kultuurikomisjonis ütlesin: tegelikult iga selline sulgemine on kogukonna pisendamine, lõppkokkuvõttes on see ju kogu vallale selline miinus. See hakkab nõrgestama igalt poolt.”

Kool ei kuku kokku
„Ja muidugi see maja lammutamise teema ...” nimetas Marge Trumsi veel üht detaili.

Ruusa koolihoone on ju kehvas seisus?

„Ei ole,” üllatas Marge Trumsi ajakirjanikku.

Jäänud on mulje, et see on sisuliselt kohe kokku ja kaela kukkumas?

„Nojah, sellist pilti luuaksegi,” sõnas Trumsi.

Tema sõnul küsis vallavolikogu liige Tiit Kala haridusvõrgu korrastamise analüüsi koostajalt, kust on võetud argument, et Ruusa koolihoone on amortiseerunud. Analüüsi koostaja vastanud: kooli direktor ütles.

„Koolidirektor, kes on õppinud kunstiõpetajaks! Mida teab tema hoonest, et öelda: hoone on amortiseerunud?” küsis Trumsi. „Ja selle põhjal lastaksegi see jutt lendu, et on vaja maha lõhkuda. No ei ole noh.”

Novembri algul Ruusal rahvaga kohtumas käinud volikogu eelarve- ja arengukomisjoni esimees Toomas Heering nentis Trumsi kinnitusel, et hoone on heas seisus, vajab vaid investeeringuid. Neid ei ole aga hoonele võimaldatud juba pikki aastaid.

Trumsi sõnul on Ruusal korraldatud kogukonna mõttekodasid ja läinud nädala reedeks oli kohalikega kohtuma kutsutud Räpina vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Ulla Preeden – lootuses talle (veel kord) selgitada nägemust Ruusa kooli tulevikust kuueklassilisena.

„Kokkusaamisel rääkisime mitmetel teemadel, mis seonduvad hoolekogudega, huvitegevusega ning transpordi korraldusega nendes osalemisel väljaspool Ruusat. Kindlameelselt väljendasime ka aprillikuus toimunud haridusalasel koosolekul kogukonna poolt kõlama jäänud ootust, et Ruusal jääks laste jaoks alles võimalus õppida kuueklassilises koolis. Lisaks isiklike õppekavade alusel õppivate laste võimalus kodulähedal oma kohustuslik haridus omandada. Tugevust lisaks kogukonnakooli toimimisele kohaliku lasteaiarühma liitmine sellega. Me pole kordagi mõelnud ega öelnud, et teine väikekool Mehikoormas peaks kinni pandama. Võrdse kohtlemise all ootame seda, et ka Ruusa koolile antaks võimalus samaväärseks jätkamiseks,” ütles Ruusa kandi rahva esindaja lõpetuseks.

Kümnetest vanematest osales vaid näputäis
„Kohtumine oli sisukas ja esitati palju väga erinevaid küsimusi. Selgitasin ennekõike minu kui volikogu liikme otsuse kujunemise tagamaad – miks ma ikkagi olen jõudnud seisukohale, mis toetab Ruusa kooli sulgemist lisaks haridusvõrgu analüüsis välja toodud aspektidele,” sõnas Preeden kohtumise järel LõunaLehele.

Preeden nentis samas, et teist korda oli tema jaoks kõige ootamatum ja üllatavam järgnev tõik: kogukonna korraldatud kohtumisel ei osalenud pea ühtegi lapsevanemat, keda see otsus otseselt puudutab. Kahel arutelul on käinud üks-kaks lapsevanemat või pere, kelle lapsed käivad või võiksid käia Ruusa koolis. Samas on Ruusal lasteaiarühmas hetkel 17 ja koolis 21 last.

„Seega on kooli sulgemise teemal kõige enam arutletud mitte lapsevanemate, vaid kogukonna eakamate esindajatega, kellel on küll isiklik side kooliga näiteks vilistlasena, aga pole otsest sidet lapsevanemana või isegi vanavanemana, kelle lapsed käiksid Ruusa koolis. Teiseks on välja koorunud mure pigem maja enda tuleviku ehk selle hoone säilitamise ja ülalpidamisega. Selle tulemusel jäi juba eelmisel arutelul kõlama minu jaoks ootamatu kogukonna liikmete sõnum, et tehke siis vähemalt erivajadustega laste kool – peaasi, et kool säiliks,” rääkis hariduskomisjoni juht.

Kümmekonna inimesega kohtumisel arutati Preedeni sõnul muu hulgas põhjuseid, miks pea pooled Ruusa kandi lastest oma kodulähedases koolis ei käi või pole käinud. Hariduskomisjoni juht tõi võimaliku kuueklassilise Ruusa kooli kohta välja, kes potentsiaalsed seal õppijad oleksid: praegu õpib teises ja neljandas klassis üks, kolmandas klassis kaks ja viiendas klassis kolm last, esimeses klassis mitte ühtegi.

„See tähendab, et on kool, kus õpib kas alla kümne lapse või napilt kümme, kui praegusel hetkel eelkooliealised kohalikud lapsed valiksid Ruusa kooli õppekohaks järgmisel õppeaastal,” analüüsis Preeden. „Seni pole aga juba aastaid pea pooled kohalikud lapsevanemad valinud oma lastele Ruusa kooli kui kõige kodulähedasemat. Seda väga erinevatel põhjustel. On neid, kes soovivad, et laps alustaks suuremas koolis – Räpinas või Vilustes. On neid, kes pole olnud rahul õppekvaliteediga. On neid, kes pole olnud rahul kooli juhtimisega, ning kindlasti veel neidki, kes leiavad, et parem alustada kohe selles koolis, kus lapsel niikuinii tuleb üks päev jätkata.”

„Minu jaoks isiklikult on olnud otsuse kujunemisel oluline argument, et laps astub kooli, kus tal pole isegi mitte ühte klassikaaslast, kellega koos ta saaks kooliteed alustada või lõpetada,” sõnas Preeden, kes ise on kuueaastase poja ema.

Ta tõi näiteks, et Ruusaga võrreldavas Mehikoorma koolis on teine trend: seal on õpilasi arvuliselt küll vähem, kuid 12 last õpivad esimeses kuni viiendas klassis ja igas klassis (peale tühja neljanda) on kaks-kolm-neli õpilast.

„Mõlema väikekooli õpilasi on teoreetiliselt võimalik 20 minutiga kooli transportida. Ruusa piirkonna õpilaste puhul võib lähialaks lugeda ka Viluste põhikooli, kuhu on Ruusalt olenevalt tee valikust kas 10 või 14,6 kilomeetrit, ning Räpina ühisgümnaasiumi, kuhu on 14,8 kilomeetrit. Mehikoorma põhikoolile lähim Räpina valla kool on Räpina ÜG, kuhu on Mehikoormast 17 kilomeetrit, kuid kuna kaugeimast kooli teeninduspiirkonnast on 40 kilomeetrit, siis on see argument ka selgelt senini olnud planeeritud erisuse alus, et miks ikkagi Mehikoorma algkooli säilitada ja Ruusal mitte,” tõi hariduskomisjoni juht välja ka vahemaade temaatika.

Lapsevanemad on teisiti otsustanud
Viimase argumendina nimetas Ulla Preeden raha: Ruusa põhikooli õpilaskoha maksumus on kolm korda suurem kui Räpina ÜG-s, kaks korda suurem kui Viluste koolis ja isegi suurem kui Mehikoorma koolis.

„Ma ise mõistan kogukonna liikmete soovi, et kool on alati olnud ja võiks ka alati jääda, kuid selge on ka see, et lapsevanemad pole nii juba aastaid otsustanud. Pigem on nende seast jäänud kõlama ootus, et korraldage hästi mõistlikult transport, arvestage kaugemalt tulnud lastega huviringide ja huvikoolide ning noorsootöö tegevusi korraldades,” sõnas Preeden.

Mis puudutab kooli amortiseerumist, siis ütles hariduskomisjoni juht, et tema pole pädev seda hindama.

Loe ka „Kohaliku kogukonna soovide kiuste on väikekoolide tulevik tume” 12. oktoobri LõunaLehest.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 11/12/2023 16:35:23