Tallinnas, Tartus ja neid ümbritsevates asulates on märksa kõrgemad palgad kui ülejäänud Eestis. Kui Harjumaal on statistikaameti andmetel keskmine palk 2093 eurot, siis Võrumaal 1468 eurot.

Harjumaa ja Võrumaa keskmine väljamakstud pension on aga pea sama suur: vastavalt 730 ja
704 eurot. Kuigi Eestis on pensionid madalad, on need vähemalt võrdsed. Kõige jõukamad pensionärid elavad Viimsis, kus keskmine pension on 794 eurot. Kõige väiksemad on pensionid keskmiselt Narvas – 656 eurot. Erinevus on, aga see on märksa väiksem kui palkade puhul.

Pensionid on üle Eesti üsna võrdsed kahel põhjusel. Esiteks, ligi poole pensionist moodustab baasosa, mis on igal vanaduspensionäril täpselt sama suur ning ei sõltu elu jooksul töötatud aastatest ega palgast.

Teiseks, pensionisüsteemis on suur inerts ning enamasti omavad tehtud muudatused mõju alles
aastate pärast. Kuni 1998. aasta lõpuni sai inimene ühe töötatud aasta eest ühe staažiaasta
sõltumata palgast. Paljud tänased pensionärid on suure osa oma karjäärist töötanud enne aastat 1999 ning see mõjutab oluliselt ka tänaseid pensioneid.

Pensionite ebavõrdsus tulevikus suureneb
Aastast 1999 süsteem aga muutus ning pensioniosakuid hakati arvestama lähtuvalt inimese sissetulekust. Lihtsustatult: kalendriaasta jooksul kahekordset keskmist palka teeninud inimene
sai kaks pensioniosakut, poolt keskmist palka teeninu vaid pool osakut. Sellele lisandus 2002. aastal ka kogumispension ehk teine sammas, mis on samuti sõltuvuses inimese sissetulekust.

Nende 20 aasta taguste muudatuste mõju avaldub iga mööduva aastaga aina rohkem. Mida see tähendab? Hea uudis on, et elu jooksul keskmisest kõrgemat palka teeninud inimeste pensionid on tulevikus tänasest keskmisest pensionist suuremad. Samas ka, et paljudel tulevastel pensionäridel saavad olema madalamad pensionid kui tänastel pensionäridel. Selline pensionilõhe kasvab Eestis tõenäoliselt kuni 2050. aastani.

Kuna pension sõltub sissetulekust, saab regionaalsest palgalõhest peagi pensionilõhe. Võrumaa keskmine pension jääb Harjumaa omast edaspidi maha.

Olukorra teeb eriti nukraks see, et madalama keskmise pensioniga kohalikes omavalitsustes on
tüüpiliselt ka suurem pensionäride osakaal. Kuna kohalikul omavalitsusel on kohustus kanda hoolt abivajavate eakate eest, satuvad maapiirkondade kohalikud omavalitsused järjest suurema surve alla.

Riik on juba astunud mitmeid samme, et tekkivat pensionilõhet vähendada. Aastast 2021 sõltub
teenitavate pensioniosakute arv nii töötatud aastatest kui ka sissetulekust. Viimastel aastatel on
erakorraliselt tõstetud pensioni baasosa, mis aitab samuti vahesid vähendada. Lisaks indekseeritakse baasosa kiiremas tempos kui ülejäänud pensionit. Kahjuks on ka siin inerts. Kui baasosa tõus kõrvale jätta, avaldavad tänased muudatused pensionitele olulist mõju alles aastakümnete pärast.

Igaühel on võimalik oma tulevase pensioni suurust mõjutada
Mida siis teha? Oma pensioni suurust saab mõjutada ka igaüks ise. Muidugi tahaks me kõik teenida kõrgemat palka, aga see ei pruugi olla võimalik. Igaüks meist saab aga vaadata üle oma teist sammast puudutavad valikud. See võib tunduda ebaoluline, aga on tegelikult väga suure kaaluga.

Kasutame näitena 40-aastast Võrumaa keskmist ehk 1468 euro suurust brutopalka teenivat
inimest. Tema pensionist moodustab teine sammas tulevikus ligi veerandi. Kui ta laseb
kaubanduskeskuses müügimehel end meelitada näiteks 1,95% jooksvate tasudega pensionifondi, maksab ta elu jooksul tasudeks ligi 11 500 eurot rohkem kui Eesti kõige odavamates fondides. Arvestada tuleb ka, et tasudeks makstud raha ei teeni tootlust. Kui keskmine tootlus oleks edaspidi näiteks 5%, jääks tal pensionieaks täiendavalt saamata ligi 19 500 eurot tulu. Kokku kaotab ta ligi 31 000 eurot, mis tuntavalt mõjutab tema tulevast pensionit.

Lisaks saab igaüks aidata end ise, kogudes pensioniks sääste. Kuidas seda teha? Tasub teada,
et kolmandasse pensionisambasse panustatud rahalt tagastatakse tulumaks. See muutub
veelgi tähtsamaks peagi, kui tulumaks tõuseb ning paljud senised maksuerandid kaovad. Mõistagi ei saa igaüks kasutada kolmanda samba maksusoodustust ära täies mahus, aga abiks on iga kogutud euro.

Kokkuvõtlikult, kahjuks saab regionaalsest palgalõhest tulevikus regionaalne pensionilõhe. Süsteemis on selle vähendamiseks juba tehtud muudatusi, aga kahjuks omandavad need mõju alles pika aja pärast. Nii peab ka igaüks ise oma pensioni eest hoolt kandma.

 

Autor: STEN ANDREAS EHRLICH, Tuleva Fondid AS operatsioonide juht
Viimati muudetud: 07/12/2023 08:36:35