Vastseliina linnuses tehti tutvust järgmise aasta suvelavastusega

Suvelavastuse „Salakuulaja Vastseliinas” meeskond. Foto: Tiina Männe

Esimesel advendil, 3. detsembril toimus tunnustatud julgeolekueksperti Erkki Koorti romaanil põhineva suvelavastuse „Salakuulaja Vastseliinas” esimene lugemine.

Vastseliina linnuses sai 3. detsembril esimest korda kokku suvelavastuse „Salakuulaja Vastseliinas” meeskond, kui toimus tunnustatud julgeolekueksperti Erkki Koorti romaanil põhineva lavastuse esimene lugemine. 

Lavastuse sündmustik on inspireeritud ajaloolistest sündmustest 14. sajandi algusest ning toob vaatajateni kaasahaarava keskaegse müsteeriumi. Suvelavastuse tegevus toimub Vastseliina Piiskopilinnuses, kus autentses miljöös luuakse atmosfäär, mis viib publiku tagasi aega, mil piiskopilinnust ründasid Pihkvast saadetud vibukütid. Peategelase Markuse toob linnusesse ülesanne leida süüdlane, kes vastutab Kagu-Eestis Liivimaa piire kaitsnud Pugola salga reetmise eest. Kas süüdlane leitakse või mitte ning millistesse sekeldustesse noormees oma katsumustel satub, kas meeled võib segi ajada ka mõni ootamatu armumine, seda tuleb oma silmaga vaatama tulla. 

Lavastuse eesmärk on pakkuda publikule ajastutruud atmosfääri sümbioosis looduse ilu ja ajaloolise keskkonnaga. Meeskonna komplekteerimisel on lähtutud inimeste seosest Võrumaaga või selle lähiümbrusega ja korraldajate rõõmuks on kõikidel see vajalik ühisosa olemas. Hea on tõdeda, Lõuna-Eestist on pärit on palju andekaid ja tegusaid inimesi. 

„Mis siin salata, aukartus on Vastseliina linnuse ajaloo ja legendide ees. Aukartus on selle lavastuse korraldus- ja loovmeeskonna ees. Aukartus on 2024. aasta kesksuve ilmade ees. Õnneks maailm pöörab end ise ja meie räägime publikule ühe ajastu loo noormehest, kes uskus aukartuseta tulevikku. Uskus vabadusse,” kommenteeris lavastaja Tarmo Tagamets. 

Tema sõnul läks näidendi esimene lugemine kenasti. „Näitlejad näitasid üksteisele hambaid, sest ilma hammasteta me naerda veel ei oska! Me nõnna noored veel! Ahjaa, isegi meie trupi lätlased (muusikud) naersid üks kord, aga hoopis teise koha peal kui meie, eestlased,” lisas Tagamets.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 05/12/2023 08:08:21