Pettused ohustavad lisaks rahakotile ka inimeste vaimset tervist
Eesti inimestest 80% tunnistab, et peab end erinevatest petuskeemidest väga hästi või piisavalt teadlikuks. See tähendab, et iga viies ei hinda teadmisi piisavaks, mis on pettuste laia levikut arvestades selge ohu märk, selgub Luminori tellimusel läbi viidud uuringust.
Kõrgemaks hindavad enda teadlikkust noored ja kõrgema sissetulekuga inimesed. Väga hea või piisav teadlikkus on kõige kõrgem Tartumaa ja Harjumaa elanikel (85%) ning kõige madalamaks hindavad oma teadmisi Hiiumaa (56%) ja Põlvamaa (57%) elanikud.
„Ehkki inimesed ise hindavad oma teadmisi üsna kõrgelt, siis päris elu toob kahjuks pidevalt kurbi näiteid ka sellest, et erinevate petuskeemide ohvriks langevad ka need, kes ise arvavad, et seda kunagi ei juhtu. Seepärast on oluline pettustest pidevalt rääkida ja püsida arengutega kursis,“ ütleb panga pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik.
Inimesed, kes on pettuse ohvriks langenud, saavad kinnitada, et sellega kaasnenud tagajärjed ei ole meeldivad. Uuringust selgub, et kõige levinum pettusega kokkupuute tagajärg on mainekahju ja ajakulu, sellele järgnevad mentaalsed raskused ning rahaline kahju.
Kiige sõnul on just vaimne aspekt oluline nüanss, millele finantspettustest rääkides pole varem suurt tähelepanu pööratud. „Aasta jooksul mõne petuskeemiga isiklikult kokku puutunud inimestest iga kümnes tõdes, et kelmuste korral on oluliseks tagajärjeks ka mentaalsed raskused. Inimeste vaimse tervise mõõde annab pettuste teemale uue kihi, millega on vaja arvestada,“ kinnitab Kiik.
Uuringu kohaselt on 57% Eesti inimestest puutunud viimase aasta jooksul kokku petukõnedega ning 44% vastanutest on isiklik kogemus SMS-pettusega. Eestis kõige enam levinud petuskeemide esiotsa mahuvad veel andmepüük, investeerimispettused ning veebipõhised müügipettused.
Näiteid enim levinud petuskeemide kohta
Petukõned
Kliendiga võtab ühendust inimene, kes väidab, et ta on panga turvaosakonnast ja et kliendi kontoga on probleem, või küsib kliendilt, kas ta on hiljuti makse teinud. Helistaja väidab, et kliendi konto sisselogimisandmed on lekkinud, kuid tehtud makse saab tühistada, kui klient annab helistajale enda ja oma pangakaardi andmed ning kinnitab vajalikud toimingud Smart-ID või mobiil-ID abil. Kui klient avaldab oma andmed ja kinnitab nõutud toimingud, annab ta petturile juurdepääsu oma varale.
SMS-pettus
Inimene saab ootamatu tekstisõnumi, milles kirjutatakse, et tema pangakontol on täheldatud ebatavalisi tehinguid. Et neid vaadata, kinnitada või tühistada, tuleb panka sisse logida, kasutades selleks sõnumis olevat linki. Kui inimene klõpsab lingil, suunatakse ta leheküljele, mis näeb välja nagu tema panga sisselogimisleht, ja ta sisestab oma sisse logimise andmed. Sellega annab inimene petturitele aga oma sisselogimisandmed ja juurdepääsu oma tegelikule pangakontole.
Andmepüük
Tüüpiline andmepüük algab näiteks tuntud panga veebisaidiga sarnaneva lehekülje loomisega. Seejärel saadab lehekülje loonud pettur välja palju e-kirju, milles esinetakse pangana ja palutakse saajatel sisestada veebisaidil oma isikuandmed (nt internetipanga kasutajanimi ja PIN-kood), et teha e-kirjas kirjeldatud toiming. Kui pettur on vajalikud isikuandmed kätte saanud, proovib ta ohvri pangakontole juurde pääseda.
Investeerimispettus
Inimesega võtab ootamatult ühendust keegi, kes pakub uue investeerimisplatvormi teenuseid, kus saab kaubelda kõigega ja mis pakub suurepärast tootlust. Pakkumise saaja on alati soovinud investeerimist proovida ning otsustab mõtlemata ja tausta uurimata teha investeerimisplatvormil konto ning kanda sinna raha. Inimene näeb, et tema investeeringud on kasumlikud ja et ta teenib suurepärast tulu. Ta teeb veel sissemakseid ja kasum üha suureneb. Ühel päeval proovib ta osa kogunenud raha kontolt välja võtta, kuid tema üllatuseks ei saa ta seda teha. Investeerimisplatvorm oli pettus ja nn kasumi taga pole tegelikku mingit raha ning inimene on kaotanud kogu algse „investeeringu“.
Armupettus
Mari registreerus veebipõhise kohtinguteenuse kasutajaks ja temaga võttis ühendust Bob, kes väitis end olevat Iraagis teeniv USA ohvitser. Nad paistsid hästi läbi saavat, vahetasid tükk aega sõnumeid ja hakkasid lõpuks kavandama suvist ringsõitu Euroopas, kui Bob saab teenistusest vabaks, et Marile külla tulla. Bob ütles Marile, et ta kannab talle 5000 eurot, et katta nende reisikulu, saatis talle e-posti teel tehingu väljavõtte ja ütles, et raha jõuab temani väikese viivitusega, sest tema pank töötleb tehinguid aeglaselt. Järgmisel päeval palus Bob äkki Maril saata talle 4000 eurot, sest tal oli vaja laenata hädas sõbrale raha. Kuna ta juba tegi Marile ülekande, siis tal ei ole enam seda raha. Mari kandis talle raha ja ootas tema ülekannet, mis jäi aga tulemata. Mari võttis oma pangaga ühendust ja avastas, et Bobi antud väljavõte tehingust oli võltsitud. Pärast raha kaotamist ei kuulnud Mari Bobist enam kunagi.
Valearve pettus
Automüügifirma langes mitu aastat kestnud valearvete pettuse ohvriks, kui raamatupidaja tasus süsteemselt tarnija muudetud arved ja tegelikkuses maksti raha tarnija asemel petturile. Kogukahju ulatus miljonitesse eurodesse ja pettus avastati rutiinse auditi käigus – tarnija kontrollimisest nähtus, et ta polnud automüügifirmale juba viis aastat teenuseid osutanud. Lõpuks saadi küll osa rahast tagasi, kuid edasimüüja kandis märkimisväärset finantskahju.
Tegevjuhina esinemise pettus
Töötaja, kes teeb regulaarselt makseid, saab väidetavalt tegevjuhilt e-kirja, milles öeldakse, et partnerettevõte on väljastanud arve, mis on siiani maksmata ning mis tuleb viivitamata tasuda. E-kirjale on lisatud isegi suur tegevjuhi pilt. Töötaja teab, et arve väljastaja teeb tema ettevõttega tihedat koostööd ja maksab arve pikemalt mõtlemata ära. Hiljem saab ta teada, et tegevjuht oli sel nädalal puhkusel ning raha kanti petturitele ja seda pole kuidagi võimalik tagasi saada.
Rahalubadused kolmandatelt isikutelt
Sellise pettuse tüüpiline näide on nn Nigeeria printsi kirjad. „Hea sõber! Ma olen Nigeeria prints dr Musa ja mul on Teile praktiline ettepanek jagada minuga 10 miljoni dollari suurust pärandust. Et saada sellest 50%, tuleb Teil vaid kinnitada oma konto, tehes mulle väikese 100-dollarilise makse järgmisele kontole ...“ Kui sellise kirja saaja otsustab „printsile“ raha saata, siis ta jääb ilma nii oma rahast kui ka viie miljoni dollari suurusest „tasust“.
Võltspoed (veebipõhine müügipettus)
Veebipõhise müügipettuse korral esinevad kelmid veebimüüjatena kas petulehekülje või päris jaemüüja veebisaidile asetatud võltsreklaami kaudu. Ehtsate veebimüüjate seas ei pruugi petturid selgelt eristuda ning kelmid kasutavad ära interneti anonüümsust, et pahaaimamatuid inimesi ninapidi vedada. Kelmid loovad võltslehekülgi, mis näevad välja nagu ehtsad veebipoed. Nad võivad kasutada järele tehtud veebisaidikujundusi, kopeeritud logosid ja päris jaemüügiettevõttega sarnaseid domeeninimesid. Paljudel petulehekülgedel pakutakse müügiks kallist kaupa, nt rõivaid, ehteid, elektroonikaseadmeid, väga madalate hindadega. Vahel on võimalik ostetud toode isegi kätte saada, kuid see on tõenäoliselt tegeliku toote odav koopia. Enamikul juhtudel ei saa te aga midagi.
Autor: LL
Viimati muudetud: 30/11/2023 08:27:41