Kaitseväe sõidukite kolonn õppusel, foto pole loos kirjeldatud juhtumiga seotud. Foto: Urmas Paidre / LLi arhiiv

Eestimaa ühel olulisimal ja tiheda liiklusega maanteel nr 2 Tartu-Võru vahel sõjaväeveokite põhjustatud troppi kinni jäänud autojuht pahandab, et militaarid liiklusummistuse kõrvaldamiseks kiiremaid masinaid mööda ei lasknud. Kodanik juhib tähelepanu ka sellele, et kasvõi Nursipalu harjutusväljaku laiendamisega seoses on lähitulevikus oodata siitkandi teedele ilmselt senisest rohkemgi rohelaigulisi transpordivahendeid ja ehk oleks mõistlik kõigi nende juhtidele sõnad peale lugeda.

Võrumaalane Kuldar sõitis läinud nädala kolmapäeval lõunaajal Tartust Võru suunas. Et natuke kiire oli ka, eelistanuks mees oma linnamaasturi spidomeetril stabiilselt hoida lubatud 90 km/h. See aga ei õnnestunud.

„Olid kolm militaarmasinat. Ei olnud palju, ainult kolm. Kusjuures olid ka kenad vahed sees. Aga ometi viimase masina taga olid kaks rekat ja ilgelt pikk kolonn masinaid, keegi mööda sõita ei saanud või ei julgenud ja nii kogu kolonn vänderdas 70‒80 km/h vahel,” kirjeldas ta olukorda, millesse ta tee Võru-poolses otsas sattus.

„Siis tuligi küsimus ja mõte, et kas militaartranspordile tavaliiklusreeglid ei kehti? Kui militaarautojuht näeb, et tema taga on juba 20‒30 autot rivis ja kogu liiklus riigi suurimal maanteel on tema tõttu blokeerunud, kas talle ei lange kohustus mingisse teetaskusse või bussitaskusse korraks sisse keerata ja kogu kolonn mööda lasta?” küsis Kuldar, kel endal autojuhistaaži kolmandiku sajandi ringis.

„Kuna militaar kagus areneb veel ja transporti tekib suurteedele üha rohkem, siis võib eeldada, et selline värk võib pälvida rahva suuremat pahameelt, kui seda jama tihedamini ette tuleb,” lisas autojuht. „Kas poleks mõttekas mõlema poole huvides militaarile selgeks teha, et aeg-ajalt tuleb tõmmata taskusse ja kolonnid mööda lasta. Ei saa olla, et kolm militaarsõidukit blokeerivad kogu Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee.”

Kuldar nentis, et olukord oli mõtlemapanev. Kuidagi edasi liikuda üritanud autojuht pidi enda sõnul tegema mitu omajagu ohtlikku manöövrit – samas oli tee peal mitmeid bussipeatusi ehk peatumisvõimalusi sõjaväemasinatele.

„Aga rekad ei hakanud-saanud mööda minna ja nende taga ilmselt mingid naisautojuhid ka ei julgenud mööda minna, nende taga muudkui moodustus ja moodustus meeletu järjekord,” võttis mees otsad kokku.

LõunaLeht pöördus kõigepealt kommentaaripalvega politsei- ja piirivalveameti poole. PPA pressiesindaja Ragne Keisk teatas esmalt, et teema jääb pigem kaitseväe või sõjaväepolitsei pädevusse.

„Sõjaväepolitsei on enamasti selleks abijõuks, kes suuremate õppuste ja kolonnide liikumise ajal aitavad liiklust sujuvaks muuta ja vaatavad, et ei tekiks kolonne ja takistusi,” selgitas ta.

Kui LõunaLeht üllatunult huvi tundis, et kas n-ö tavapolitsei kaitseväe masinate võimalike liikluseeskirja rikkumistega ei tegelegi, sõnas Keisk, et sellest konkreetsest olukorrast PPA-le teada antud ei ole.

„Küll aga kehtib tegelikult mistahes masinatega liikudes reegel, et kui märkad, et sinu taha on tekkinud saba sõidukeid, kuna liigud maksimaalsest lubatud kiirusest mingil põhjusel aeglasemalt, siis tee aeg-ajalt paus, võta teeserva ja lase enda taga liikuvad masinad mööda. Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel neid kohti jagub, kus saba endast ohutult mööda lasta,” märkis politsei- ja piirivalveameti esindaja.

Kaitseväe peastaabi pressiosakonna esindaja kapten Taavi Laasik ütles, et ka sõjaväepolitseile ei ole mainitud juhtumi kohta laekunud ühtegi pretensiooni. Täpseid detaile ja asjaolusid teadmata on tema sõnul mainitud juhtumi kohta seisukohta võtta raske.

„Lugeja tõi ise välja, et kaitseväe sõidukid hoidsid liiklemisel piisavat pikivahet. Siiski tekib liikluses paratamatult olukordi, kus suuremad sõidukid vajavad möödasõiduks rohkem aega ja pikemat distantsi ning isegi suurem pikivahe hoidmine üksteise järel liikuvate kaitseväe sõidukite poolt ei võimalda tsiviilsõidukitel vastavat manöövrit sooritada,” tõdes ta. „Võib oletada, et kaitseväe sõidukite järel liikunud veokid ei sooritanud möödasõitu, kuna möödasõit ei olnud ohutu kas ilmastikutingimustest või tihedast liiklusest lähtuvalt. Samuti ei ole teada, kas kõnealusel teelõigul oli kaitseväe sõidukite jaoks sobilikke ohutuid peatuskohti, et tagumisi sõidukeid ohutult mööda lubada.”

LõunaLeht edastas kaitseväele ka Kuldari soovituse: ilmselt oleks kasulik, kui kõigi kaitseväe veokijuhtide tähelepanu juhitaks kohustusele kaasliiklejaid mitte pidurdada.

„Kaitseväes teenivatele sõidukijuhtidele õpetatakse väljaõppe jooksul ning tuletatakse perioodiliselt meelde, et sõidukiga liigeldes ja lubatud piirkiirusest märgatavalt aeglasemalt sõitmisel peaks sõidukijuht tegema võimalikuks temast möödumise, hoides vajadusel tee äärde, või üldse peatuma, kui tema taha on tekkinud teiste sõidukite kolonn,” kinnitas Laasik.
 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 23/11/2023 09:20:11