Oktoober tõi kaasa viimaste aastate suurimad tormikahjud
Tormine oktoobrikuu tõi endaga kaasa viimaste aastate suurimad loodusjõududest põhjustatud kahjud, selgub vähemalt ühe kindlustusfirma statistikast.
„Tänavu oktoobris saime kokku 231 teadet loodusjõududega seotud kahjujuhtumitest, mida on rohkem kui neli korda keskmisest enam,“ märkis PZU Kindlustuse varakahjude grupi juht Marge Habakukk. Tavalisest oluliselt suurem oli ka tormikahjude kogusumma, mis ulatus tänavu oktoobris üle 440 000 euro.
„Oktoobrikuu kõige suuremat kahju kannatas 8. oktoobril üks päikesepark, kus hävis kolm rida päikesepaneele. Selle juhtumiga seotud rahaline kahju ulatub üle 100 000 euro,“ rääkis Habakukk. Umbes 11 000-eurose kahju tekitas 7. oktoobril hoonele kukkunud puu ja enam kui 10 000-eurone kahju tekkis siis, kui torm rebis 7. oktoobril maja katuselt lahti umbes 20 ruutmeetrit katuseplekki.
Enne tänavust aastat oli viimane kahjuderohke oktoober aastal 2019, kui PZU sai 101 teadet loodusjõududega seotud kahjujuhtumitest ja kahjude kogusumma ulatus üle 200 000 euro. Kõige rahulikum oktoober oli aastal 2020, kui tuli vaid kaks teadet loodusjõududega seotud kahjudest.
„Kõige rohkem kahjuteateid on tulnud seoses tormi tõttu murdunud puude ja okstega, mis on tekitanud kahjustusi nii hoonetele, sõidukitele kui ka eramajade aedadele,“ ütles Habakukk. Lisaks puudega seotud kahjujuhtumitele on palju antud teada ka katusekahjudest. Laekunud on ka üle kümne teate kaskokindlustuse juhtumitest, kus autole on kukkunud peale tormis murdunud puud või oksad, samuti on tulnud ette juhtumeid, kus tugev tuul on löönud auto avatud ukse hooga vastu teist autot.
Suur probleem tekib Habakuke sõnul katusekahjudega seoses nendel kortermajade elanikel, kelle korter on küll kindlustatud, kuid kortermaja ise kindlustamata. „Kui omanik on kindlustanud korteri, siis kortermaja katuse kahju selle lepingu alusel hüvitada ei saa,“ nentis ta. „Kortermaja karbi peab kindlustama korteriühistu ja selleks, et tormikahjud oleksid hüvitatavad, peaks olema poliisile valitud loodusõnnetuse risk.” Kindlustuse olemasolul võib hüvitise suurust aga mõjutada ka see, kas katus oli amortiseerunud ja kas see oli ehitatud õigesti või oli tegu ehituspraagiga.
Lisaks maja kindlustamisele peakski korteriühistud olema ka katuste renoveerimisel väga hoolikad. „Tihti tuleb ette, et vana kortermaja eterniitkatus asendatakse plekkkatusega, aga sarikate ja roovi samm jääb samaks, mis oli eterniitkatusel,“ rääkis Habakukk. „Plekk on aga kordades kergem materjal, mida peaks kinnitama tihedama sammuga.” Ka lamekatuse renoveerimisel tuleb jälgida, seda et kinnitused oleksid piisavalt tugevad ja nende arv oleks piisav.
Habakuke sõnul tuleks tormi lähenedes kindlasti järgida hoiatusi ehk võimalusel vältida autosõitu ja parkida auto kas garaaži või lagedale kohale, kus sellele ei saa midagi peale kukkuda. Samuti tuleks õuest ära korjata ja varju alla paigutada kõik lahtised esemed, mis tugev tuul võib lendu viia. „Oktoobri esimese nädalavahetuse tormi kahjude suurust mõjutaski suuresti asjaolu, et oktoobrile eelnes väga ilus ja soe september, mille tõttu oli paljudel inimestel aiamööbel, batuudid ja muu taoline veel talvekorterisse panemata,“ märkis Habakukk.
Ka kindlustusfirma Seesam nentis, et tormide osas mullusest vaiksema suve järel kujunes oktoobri teine nädal tormikahjude rohkeks. „Kõigest esimese 24 tunniga registreerisime 52 kahju kogusummas pea 150 000 eurot. Praeguseks on sügistormide juhtumitest teada antud 123 korral ning kahjusumma küündib juba 280 000 euroni ning kasvab pidevalt. Kannatada on saanud paljud sellised kodud, mis ümbritsetud suurematest puudest,“ jagas kodukindlustuse tootejuht Dagmar Gilden oktoobri teisel poolel.
Selle aasta seni suurimad hüvitised jäid Seesamil 7000 euro juurde. Ühel juhul tegi pahandust suvine keeristorm, mis tõstis lendu aias olevad esemed ning murdis puid, mis eluhoonele kukkudes lõhkusid nii katuse kui ka mõned aknad.
Üle poole sügistormide kahjudest on põhjustanud murdunud või langenud puud, mis on kukkunud aedadele, abihoonetele, aiapaviljonidele ja eluhoonetele. Tormiohvriks on langenud ka mitmeid kasvuhooneid. Lisaks rebib torm lahti päikesepaneele ning lõhub hoonete katuseid ja fassaade, mille tagajärjel kahjustub enamasti ka kodu siseviimistlus või seal asuv vara. Kuigi sügistormid ei tohiks kellelegi üllatusena tulla, lendavad kindlustaja sõnul kahjuks tormides jätkuvalt ka batuudid, aiamööbel ja grillid.
Korraliku tormi puhul on üsna tavaline stsenaarium selline, kus tormituule tõttu murdunud puu põhjustatud katusekahjud küündivad 7000 euroni. Väiksemate kahjude puhul on tavaliselt tegemist katusekatte rebenemise, aknaklaasi purunemise ja aedade kahjustustega, kus kahjude suurused jäävad tavaliselt 1000 euro juurde.
Autor: LL
Viimati muudetud: 16/11/2023 08:37:56