Seda mõnd aega tagasi laiendatud põldu riigimaal Võõpsu aleviku ja Ristipalo küla Lokuta tee vahel peavad veehädas võõpsulased üheks kurja juureks. Foto: Vidrik Võsoberg

Joogiks kõlbmatu ja tervist kahjustava kaevuveega hädas Võõpsu aleviku rahvas Põlva- ja Võrumaa piiril ei ole nõus keskkonnaameti esialgsete järeldustega, nagu oleks reostuse põhjustajad nad ise. Arvatavalt põllumajandusväetiste tõttu on leitud samasugust veereostust ka naaberkülas ning kardetavasti on probleem laialdane.

Esmalt lühidalt üht-teist meenutuseks ja kokkuvõtteks: Räpina vallas asuva Võõpsu küla elanikud avastasid tänavu sügisel oma kaevudest lubatust mitu korda suurema nitraadi- ja mangaanisisalduse; väidetavalt oli vallavalitsus probleemiga juba mitu aastat kursis, aga ei teinud lahendamiseks midagi; ühes peres kahtlustatakse lapse tervisehädades rikutud kaevuvett; valla esindajaga peetud kohtumisel kõlasid võimalike lahendusvariantidena puurkaev või puhastusseadmed; õiguskantsleri sekkumise peale tõi vald poe juurde veemahuti; keskkonnaameti esindajad käisid kehvade kaevude juures hiljuti tegemas esmaseid vaatlustoiminguid; rikutud veega kaevusid tuleb veeproovide tulemuste põhjal üha juurde.

Häälekaimaid võõpsulaste õiguste eest võitlejaid on Ketriin Petrov, kes muu hulgas asus veepuhastusseadmete tarbeks raha koguma, müües särke, millel kiri inglise keelest tõlgituna umbes järgmine: ma ei vaja seksi, sest valitsus k***b mind nagunii iga päev. Petrov on sotsiaalmeedias avaldanud kriitikat, milles ta end tagasi ei hoia.

„Võõpsu alevik on täis kuulekat mangaani ja me kõik oskame midagi erilist. Ametnike lollus valguse kätte. Keskkonnaameti pädevus? Panen selle suure küsimärgi alla,” teatas ta äsja häälekalt.

Räpina-Värska maantee lõikab Võõpsu aleviku kaheks osaks. Petrovi sõnul on tema pool teed kaevudes mangaan ja nitraat ning teisel pool teed puhtalt nitraat – aga suuremaski koguses. Infoks: need enamasti põllumajandusväetistest pärinevad ained on veega sissejooduna pikemas perspektiivis tervisele tõsiselt ohtlikud.

„Keskkonnainspektor väidab: Võõpsu alevik ongi mangaanirikas koht. Mangaan on lihtsalt nii tark, et teed ei ületa,” ironiseeris Petrov. „Mangaan on meie vees ikka tänu põllumehele. Põllumees võib närvimürki panna palju tahab ja öelda, et meil ongi mangaanirikas muld. Keskkond väitis, et mullast proovi võtmine ei näita reaalset olukorda. Uu, kui haritud spetsialistid.”

„Mangaan on ka vitamiin. Kahjuks meie kehad pole sellest veel aru saanud,” jätkas Petrov irooniliselt. „Peale selle puudub meie kaevudest bakter. Saaremaa ja 71% Eestit vaevleb bakteri käes, meie mitte. Ometi surus keskkond juba aastal 2021, et ise kakasite kaevu. Järeldus: me kakame siin kõik ilma bakteriteta puhast nitraati. See on uskumatu ebapädevus. Kas teie oskate kakada puhast nitraati? Ja kas teie mangaan oskab ka teed mitte ületada?”

Kriitik tõstis esile, et keskkonnaameti vaatlusel leiti ühe kaevu kõrvalt väga vana ja komposteerunud kitsesõnniku hunnik. Kaevus baktereid polnud, ent nitraadinäit oli Petrovi sõnul küla kõrgeim. Keskkonnaametnik väitnud, et nitraat tuli kitsesõnnikust.

„Meil on imelised nitraadikitsed,” teatas Petrov, kes enda teatel hariduselt orgaanilise keemia magister.

Võõpsulane on varem avaldanud muu hulgas seda, et mangaan põhjustab aneemiat ja nitraat soolepõletikku, samad väetisejäägid kahjustavad kilpnääret. Ka on ta otsesõnu väitnud: Võõpsus ei ole fekaalset reostust, vaid põllumajandusreostus.

Sama probleem ka naaberkülas
Võõpsulased peavad probleemi allikaks intensiivset põllumajandust, eriti aga üht aleviku servas asuvat põldu, mida mõni aasta tagasi neile lähemale laiendati. Põllu endine rentnik ütles Õhtulehele, et tema ei soovinud riigilt maad kallima hinnaga edasi rentida ning uus rentnik püüdis põllust viimast võtta, harides üles maalapi kõik servad koos ühe omaaegse prügihunnikuga.

Kõnealune põld jääb Võõpsu alevikuga piirneva Ristipalo küla Lokuta tee äärde. Lokuta külaosa on samuti täis suuri põlde (mis enamasti antud suurtalunikele rendile), ent sealne rahvas pole varem oma kaevuvee kvaliteedi pärast tõsisemat muret tundnud. Eluaeg joodud, maitseb hea, on leitud.

Pärast võõpsulaste ehmatavaid avastusi tellis aga ka mitu Lokuta külaosa perekonda kaevuvee uuringu. Tulemused võtsid pehmelt öeldes morniks.

Esimene majapidamine: coli-laadseid baktereid 200 ühikut lubatud nulli asemel, nitraat napilt normis. Teine talu: samu baktereid 130, nitraati pea kaks korda üle lubatu, mangaani kaks ja pool korda üle normi. Kolmas majapidamine: nitraadinäit kahekordne. Neljas majapidamine: mangaaninäit kolmekordne. Olgu veel öeldud, et kaevud on kas keskmiselt või üle selle korras ning hajaasustuse ja suurte hoovide piirkonnas pole ükski endine või praegune taluomanik pidanud kaevu ja fekaalimahutit lähestikku paigaldama.

On enam kui tõenäoline, et kaevuvesi pole nitraatidest ja mangaanist puhas mujalgi, kus käib aktiivne põllumajandus. Kui püüda võõpsulaste veesaagast midagi head leida, siis ilmselt on nende juhtumi aktiivne kajastamine meedias suurendanud salvkaevude omanike teadlikkust juba üle terve riigi ning vee analüüsimisega tegelevatel ettevõtetel on tööd senisest märgatavalt rohkem.

Keskkonnaamet: info on analüüsimisel, väetise kasutamist kontrollime

LõunaLehe küsimustele vastas keskkonnaameti Põlvamaa büroo juhataja Toomas Rebane.

Keskkonnaamet on teinud Võõpsu alevikus ära esimesed toimingud seoses kohalike joogiveemurega. Palume infot: mis on probleemi selgitamisel ära tehtud, millised on esialgsed leiud, avastused, järeldused?
Oktoobri algul pöördus Räpina vallavalitsus keskkonnaameti poole abipalvega. Vallavalitsus palus keskkonnaameti kaasabi Võõpsu alevikus Jõe tn 3 kinnistul asuva kaevu vee kvaliteedi muutuse põhjuste uurimisel. Enne kontrolli kokkuleppimist selgus, et vee kvaliteediga on probleeme teistelgi Võõpsu alevikku jäävatel kinnistutel. Seepärast otsustati joogiveekaevude ja reovee kohtkäitlusseadmete olukorda kontrollida endast märku andnud kinnistuomanike juures. Kokku kontrolliti 11 kinnistul kaevude ja reovee kohtkäitlussüsteemide olukorda. Kogutud info on analüüsimisel ja hetkel ei saa vahekokkuvõtet teha.

Kas Võõpsu kaevude puhul on leitud viiteid fekaalsele reostusele, näiteks liiga lähedal asuvate fekaalikaevude vmt tõttu? Ühe kohaliku väitel teatas keskkonnainspektor võõpsulastele, et 1) Võõpsu ongi mangaanirikas koht, mis siis, et mangaan ületas normi vaid ühel pool alevikku läbivat teed, 2) põllumullast proovide võtmine ei näita reaalset olukorda, 3) ühe kaevu suure nitraadisisalduse põhjustas kaevu kõrval olnud vana komposteerunud kitsesõnnik. Kuidas kommenteerite?
Loodetavasti saab reostuse tekkepõhjustest rääkida lähiajal, hetkel ei ole see veel teada. Räpina vallavalitsus tellis Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laborist Võõpsu aleviku kaevudest veeproovide võtmise ja analüüsimise. Veeproovid võeti 2. novembril ja kui analüüsid on saabunud, siis peaks kohalik omavalitsus neid meile jagama. Loodame proovide tulemusel saada infot Võõpsu alevikus enam tarbitava veehorisondi seisukorra kohta.

Kohalike hinnangul on kaevude reostuse põhjustanud põllumajandusväetised. On jäänud mulje, et keskkonnaamet kas ei nõustu selle seisukohaga või vähemasti pole see leidnud tõendust. Milline on keskkonnaameti praegune seisukoht selles asjas?
Keskkonnaamet kontrollib Räpina vallas Võõpsu aleviku ümbruses asuvatel põldudel väetiste kasutamisele kehtestatud nõuete täitmist. Tänaseks on põlluraamatute infot küsitud kolmelt põllumehelt kokku seitsme põllumassiivi kohta. Hetkel käib andmete analüüsimine ja tulemustest saame rääkida lähiajal.

Mida ütlevad naaberkülas tehtud veeproovide näitajad (loetletud) vee joodavuse ja pesemiseks kasutamise kohta? Kas siin võib olla reostuse põhjuseks põllumajanduslik tegevus ehk väetiste kasutamine? Millised on ameti soovitused selliste kaevude omanikele?
Meie riikliku järelevalve teostamisel saame toetuda veeproovide analüüsidele, mis on võetud tunnustatud (pädeva) veeproovivõtja poolt. Vastasel juhul me toimetame andmetega, mis on meie jaoks juba eos eksitavad. Me võtame selle info küll teadmiseks, aga selle põhjal meie ei otsusta ega väida midagi.

Ehitusjärelevalve üle teeb kontrolli kohalik omavalitsus. Valla kohuseks on selgitada välja piirkonna kaevude lekkekindlus ja muu ehituslik seisukord. Keskkonnaamet saab nõustada omavalitsust veealaste teadmistega, suhtlus nendega on olnud pidev ning jätkub kuni probleemi lahendamiseni. Keskkonnaamet on andnud vallale ka tagasisidet, et omavalitsusel on vaja piirkonna tiheasustusalale välja ehitada ühisveevärk-kanalisatsioon.

Terviseamet saab vastata küsimusele, kas vett saab kasutada joogi- ja pesuveena.

Küsis VIDRIK VÕSOBERG

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 09/11/2023 09:45:17