Kolm Nursipalu peret palub end harjutusväljakust välja lõigata

Kolme laiendatava Nursipalu harjutusväljaku piirialadele jääva talu omanikud taotlevad kaitseministrilt, et nende majapidamised polügooni laiendusest välja arvestataks.

„Nimetatud kinnisasjad on kavandatava harjutusvälja laienduse piiri ääres, need on harjutusala mõõtmeid arvestades väiksed ning need ei asu ühegi laskevälja ja taktikala ega ka UXO-ala piirides. Seega ei kaotaks harjutusväli palju oma funktsionaalsusest, kui need kinnistud jäetaks omanikele,” kirjutas läinud kuul kaitseminister Hanno Pevkurile Margus Kurm, kes esindab viie Nursipalu piirialadele jääva kinnistu omanikke.

Üks erandi taotlejatest on Tarvi Tuusis, kellele kuulub 52 hektari suurune Linnupalu majapidamine, mis koosneb kolmest üksteisega kokku puutuvast kinnistust: Linnupalu, Kase ja Jõekääru. Kirjas märgitakse, et need võtavad enda alla pool protsenti polügooni pindalast.

„Kinnistul asuvad elumajad asuvad ca 500 meetri kaugusel harjutusala kavandatavast piirist ning kõik kinnistud jäävad väljapoole laskevälju ja taktikalasid ning ka UXO-alasid. Kinnisasi on omaniku jaoks suure emotsionaalse väärtusega, kuna see on olnud tema perekonnale koduks juba alates 1938. aastast,” märgitakse Tuusise kohta.

Perekond Piirsalule kuuluva eluhoonetega Tammemäe kinnistu suurus on 29 ha ning see moodustab 0,3% laiendatud harjutusala pindalast. Ka selle kinnistu kaugeim punkt asub ca 500 meetri kaugusel harjutusala kavandatavast piirist ja jääb väljapoole laskevälju ja taktikalasid ning ka UXO-alasid.

„Kinnisasi on omaniku jaoks suure emotsionaalse väärtusega, kuna see on olnud Sirje Piirsalu perekonnale koduks mitu inimpõlve,” rõhub maaomanike esindaja ka siin tundelisele väärtusele. „Talu asub ka arheoloogiatundlikul alal, kuna teadaolevalt on Piisi küla kirjalikes allikatest esmakordselt mainitud juba 17. sajandil, mis lubab arvata, tegelikult on külas elatud veelgi kauem.”

Kaido Kaasile kuuluv eluhoonetega Rosenhofi kinnistu suurus on 0,67 hektarit ehk moodustab vaid 0,007% laiendatud harjutusala pindalast. Selgitused on samad: kinnistu kaugeim punkt asub 500 meetri kaugusel harjutusala kavandatavast piirist jne. Kinnisasjal asub taotlejate esindaja sõnul 20. sajandi alguses ehitatud kivist eluhoone, mis Eesti külaarhitektuuris ebaharilikuna omab olulist ajaloolist väärtust.

„Palun, et kaaluksite igat kinnisasja eraldi, ning kui mõne puhul leiate, et selle välja jätmine harjutusvälja kavandatavast piirist ei ole võimalik, palun, et oma seisukohta põhjendaksite,” kirjutas maaomanike esindaja kaitseministeeriumile.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 09/11/2023 09:36:27