Pikk ja pime aeg on Eestimaa endasse haaranud ja see tekitab osale meist tihti ka masendust. Neli kagunurga naist soovitavad lugeda, kindlasti ka nalju, valguse saamiseks panna kodus tuled põlema, käia tuttavatel külas, tegeleda meeldivate asjadega ning hakata negatiivseid mõtteid positiivseks pöörama ja muudki kasulikku.

Piigaste külas Kanepi vallas pensionipõlve pidav Liivia Vaas on pidevalt lennus: küll teatris, siis tantsimas ja koos abikaasaga mõnes kaunis Eestimaa paigas. Need ja teised tegemised toetavad teda elus toimetulekul ega lase muremõtteid ligi.

Pimedal ajal soovitab ta rohkem valgust kodudesse: „Pange toas elektrilambid põlema, sest nende valgus on erksam ja teeb ruumi hubasemaks. Küünlavalgus on mulle uinutavam.”

Ta usub, et kui inimesel on võimetele vastav hobi, millega tegelemine pakub rõõmu, tasub sellega praegusel ajal kindlasti tegeleda. Ja kellel veel ei ole, võib selle soovi korral leida. „Unistasin vanadest seltskonnatantsudest, nagu Aleksandra valss, Nõianeitsi ja teised ning tänavusest juhendangi seltskonnatantsude huviliste ringi,” tõi ta näite unistuse täitumisest.

Koduski tasub ringi vaadata pilguga, kas midagi kuskil vajab värskendamist või muutmist. „Silmasin hiljuti toas, et kunagi ristpistes tehtud padja ääred olid nukravõitu välimusega ja tikkisin ääred üle, nüüd on patja ilus vaadata. Kasutusest väljas riided ribastan ja heegeldan põrandakatteks,” rääkis Vaas, kellele on käsitöö tegemine üks võimalus lõõgastumiseks.

Aktiivse suhtlejana peab ta üksteisega jutuajamisi oluliseks. „Kellel võimalik, mingu mõnele vanale tuttavale külla, et koos endisi aegu meenutada ja lihtsalt niisama juttu ajada. Kuigi vabatahtlike seltsiliste projekt on lõppenud, käin memmede juures neid kuulamas ja vahel lahendame koos ristsõnu.” Ja kui aega üle jääb, vaatab ta televiisorist head filmi või Jupiterist vanu teatrietendusi.

Kes aga päevast päeva raamatute keskel, oskab pea kõigile midagi soovitada.

Lugege nalju
Ahja raamatukogu raamatukoguhoidja Külli Vardja sõnul aitavad raamatud kindlasti aega sisustada ning neist saab nii teadmisi kui ka oskusi. Lisaks on lugemine üks meeldiv enesega olemise aeg, mis pakub sealjuures võimalust elust rohkem rõõmu tundmiseks.

Vardja sõnul teavad Ahja ümbruse lugejad oma soove. „Praegu loetakse sarja „Säravad naised” teoseid, küsitakse ka Susanne Liederi portreeraamatut Astrid Lindgrenist. Julgen neid raamatuid kõigile soovitada.” Ahja kandi mehed eelistavad Vardja sõnul veidi krõbedamat kirjandust, nagu kriminaalromaanid, mille sündmustik haarab lugejad endaga kaasa, aga ka ajaloolisi ja reisiraamatuid.

Ta soovitab inimestele pimedal ajal nalju lugeda, sest huumor on üks nende kuude headest kaaslastest, näiteks Eino Baskini anekdoodid, omaaegse Eesti naljad või ka anekdoodid Tšapajevist ja Petkast.

„Minule meeldib luulet lugeda ja kui õiged luuletused satuvad õigele hetkele, puudutavad need südant ning tervendavad nii, et ei saa sellest arugi,” kõneles Külli Vardja.

Igati kasulikuks peab ta eneseabiraamatuid, nagu James Nestori „Hingamine: kadunud kunsti teaduslik kinnitus”. „Raamat pajatab nii evolutsioonist, meditsiiniajaloost, füsioloogiast ja muustki, kuid eelkõige uurib see raamat SIND ennast. Samas väidab autor, et peale raamatu lugemist ei hinga sa enam kunagi endistviisi, sest teadlikkus teeb targaks, ja õigesti hingamine on tervise alustala,” märkis Vardja.

Ta soovitab veel Lia Virkuse retseptikogumikku „Nostalgilised toidud”, sest raamat pakub ka nostalgiliste toitude retsepte, mida ilmestavad ajastuhõngulised pildid, ja muudki toredat.

Tema sõnul leiab igaüks raamatukogust endale sobiva autori teose, olgu selleks siis Erik Tohvri, Eet Tuule, Andrus Kiviräha või Urve Tinnuri raamatud.

„Lugemine on osale Ahja inimestele üheks oluliseks tegevuseks ja raamatute seltsis veedetud aeg on neile hästi sisustatud aeg,” sõnas raamatukoguhoidja.

Kauge maa annab tuge
Sügav huvi kauge maa vastu on üks aja sisustamise viise, boonusena saab pidevalt midagi uut teada. Aastaid tagasi üheksa aastat Itaalia päikese all elanud Anneli Treumuth tunnistas, et selle maaga seonduv toetab teda siiani, eriti just pimedal ajal, sest sügisest kevadeni on pensionipõlve pidajal õues järjest vähem tegemist.

„Üks kaamosest jagusaamise viise on muusika kuulamine, sest laulud puhastavad hinge. Kuulan enamasti itaallasi, nagu Luciano Pavarotti, Andrea Bocelli, Lucio Dalla, Gianna Nannini. Osad laulud toovad vee silma, nutan vahel peatäie ja peale seda hakkab kergem,” rääkis ta.

Praegusel pimedal ajal vajab temagi kodumajas rohkem valgust, mis tähendab, et kaamose ajal ta elektrivalguse pealt kokku ei hoia. Mõlemad toad on valged. „Nii küünalde põletamine kui ka praksuvad puud ahjus tekitavad hubase tunde,” lisas Vastseliina kandis Jahumäe talus elav naine.

Itaalia keele oskajana vaatab ta tihti televiisorist selle maa filme ja loeb selle maa keeles kirjutatud raamatuid. „Raamatud on üks oluline aja sisustamise võimalus, kuid aeg-ajalt vajan sellest pausi. Viimati lugesin itaalikeelset Napoleoni elulugu. Eelistangi ajaloolise sisuga raamatuid, neid lugedes tunnen alati ennast raamatus pajatatavas ajastus elavana. Lugemise ajal ei näe ega kuule ma midagi ümberringi toimuvast.”

Mitte kõik ei saa rõõmustada, et nende kodukandi kirjamehe teosed on haaravad. „Olen kõiki Erkki Koorti raamatuid lugenud, enam meeldis „Kättemaks Kirumpääl”, sõnas ta ning lisas, et eestikeelsest perioodikast eelistab ta ajakirju Imeline Ajalugu, Eesti Naine ja Maakodu.

Proovige halvas head nägema hakata
Võrumaa õpetaja Viibeke Turba soovitab kogu aeg midagi teha ja mitte tegevusetult istuda. „Kellele üksindus ei sobi, ei tohiks liiga palju aega üksi olla. Kõigil on kasulik kurvad mõtted endast eemal hoida ning pime aeg endale positiivseks sõnastada.” Ta tunnistas siiski, et kes on harjunud negatiivse mõttemustriga, see ei saa üleöö hakata positiivselt mõtlema, sest mõttemustri vahetus tuleb ikka samm-sammult.

„Esmalt tasuks ära jätta tegevused, mis viivad kõige rohkem mustade mõteteni: suhtlemine inimestega, kes sinusse ei usu ja kellega ei ole mõnus juttu ajada, kurbust või nördimust tekitavate saadete vaatamine-kuulamine tuleks unustada. Samuti tegevused, mida tehes mõtled, et „peab tegema”. Kui midagi on ikkagi vaja teha, püüa mõelda, et ma tahan seda teha, sest sellega kaasneb üks või teine tore asi,” rääkis Viibeke Turba.

Ta kuuleb enda sõnul täiskasvanuid tihti kaugeltki mitte rõõmsal toonil kostmas: pean tuba koristama või pean tööle minema. „Ei pea ju tuba koristama, sest keegi ei käsi, sa koristad selleks, et nii sinul kui ka pere teistel liikmetel oleks seal mõnus olla. Tööl käime sellepärast, et töö pakub midagi sellist, mida kodus olles ei saa,” tõi ta näiteid teistmoodi mõtlemisest.

Turba ise näeb pea kõikides halbades asjades midagi head, seda ka pikkades ja pimedates õhtutes. Neil õhtutel saab ta mõtteid korrastada, ennast lugemisega harida, muusikat kuulata ja pilli mängida.

„Minu retsept on aasta ringi üks ja sama: vaata alati enda ümber ja siis näed, kui palju on seda, mille üle rõõmu tunda, alates imelisest loodusest ja lõpetades töö, pere ja kordaminekutega. Praegu on ju värviliste puulehtede, peagi valge lume ja ka jõuluootuse aeg,” jagas ta oma kogemust.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 02/11/2023 08:58:38