Nursipalu protestiaktsioon Võrus. Muusik Mari Kalkun ja kaitseminister Hanno Pevkur. Foto: Urmas Paidre

Valitsus otsustas äsja Nursipalu harjutusvälja laiendamise ning kompensatsioonimeetmed kohalikele omavalitsustele, et tugevdada Eesti kaitsevõimet ning luua sobivad väljaõppetingimused Kagu-Eestis paiknevatele Eesti ja liitlasüksustele.

„Reaalsus on see, et Venemaa jätkuv agressioon Ukrainas kestab ja Venemaa oli ja on suurimaks Eesti julgeolekuohuks. Seetõttu on Eesti riigikaitse kiireloomuline tugevdamine vältimatu. Oleme suurendanud kulusid riigikaitsele, soetanud ja soetamas uut relvastust ja laskemoona ning suurendamas nii ajateenijate kui maakaitsjate arvu. Seetõttu on vältimatu ka väljaõppetingimuste parandamine ning üks kriitiline osa väljaõppeks on arendada harjutusväljakuid. Lisaks on ülioluline, et Eesti kaitsmist saaksid siinsetes tingimustes harjutada meie liitlased, nende seas Võrus asuv USA üksus,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Valitsus otsustas harjutusvälja laiendada julgeoleku kaalutlustel kiirendatud korras, milleks seadus lubab kasutada riigikaitselist erandit.

„Pingelise julgeolekukorra tõttu ei ole meil mingit võimalust venitada, kaitsevõime suurendamisega tuleb minna maksimaalse tempoga edasi. Usun, et inimesed mõistavad selliste otsuste vajalikkust nii Võrumaal kui kogu Eestis. Meil on vaid üks Eesti, mida kaitsta ja arendada, ning vabaduse hoidmise nimel peame olema valmis ka sellisteks otsusteks nagu Nursipalu harjutusvälja laiendamine,“ ütles Pevkur.

Minister märkis, et riigikaitselise erandi kasutamine ei tähenda, et mõjud keskkonnale tähelepanuta jääksid, ja juba tehtud hindamised näitavad, et piiratud mahus tegutsedes on negatiivne mõju keskkonnale välistatud.

„Otsusega kinnitati harjutusvälja uued piirid. Oluline on mõista, et otsuse järel saab ellu viia vaid tegevusi, mille mõjud keskkonnale on välistatud. See tähendab väga piiratud mahus tegevusi, nagu näiteks kavandatud raadamisaladel metsa mahavõtmist ja seal väikesekaliibrilistest relvadest laskmist septembrist jaanuari lõpuni. Teiste tegevuste lubamiseks tuleb teha mõjude hindamine ja kavandada leevendavad meetmed. Alles siis saab valitsus anda loa nende tegevuste elluviimiseks. Suurekaliibriliste relvadega laskmist valitsuse tänase otsusega lubatud ei ole,“ selgitas kaitseminister.

Valitsuse otsusega algatati ka Natura asjakohane mõju hindamine. Lisaks hinnatakse eraldiseisvalt muid keskkonnale avalduvaid mõjusid. Nende koostamiseks tehakse inventuure ja uuringuid, näiteks on töös müra ja vibratsiooni uuring. Huvilised saavad kõigi mõjuhinnangutega tutvuda enne tegevust lubava valitsuse otsuse andmist.

Teise otsusena kinnitas valitsus kompensatsioonimeetmed kohalikele omavalitsustele, et leevendada harjutusvälja kasutamisega kaasnevaid olulisi häiringuid. See iga-aastane meede suureneb miljoni euro võrra 1,35 miljoni euroni, samuti laieneb seda saavate omavalitsuste ring üheksalt 16-le.

„Häiringutasu on suurem kui kunagi varem,“ ütles Pevkur. „Oleme senisest rohkem arvestanud sellega, kui palju inimesi elab harjutusväljade mõjupiirkonnas. See toetus aitab kohalikel omavalitsustel teha investeeringuid, et leevendada häiringuid ja parandada elukeskkonda. Kas selleks on koolimaja küttesüsteem, kergliiklustee või hoopis midagi muud, seda teab kohalik kogukond kõige paremini.“

Riik maksab tagasiulatuvalt häiringutasu ka 2023. aasta eest ja seda nii omavalitsustele, kes juba vastavad hüvitise saamise määruse tingimustele, kui ka neile, kelle territooriumi puudutavad kavandatavad laiendused, sh Nursipalu harjutusvälja laiendamine. Häiringutasu hakatakse maksma 16 omavalitsusele, teiste hulgas Võrumaa omadele.

Lisaks valitsuses kinnitatud iga-aastasele toetusele saavad neli Nursipaluga seotud omavalitsust kogukonna elukvaliteedi parandamiseks ühekordse investeeringutoetuse kogusummas 10 miljonit eurot. Samuti on töös toetus, mida makstakse otse elanikele eluhoonete heli- ja vibratsioonihäiringu leevendamiseks. Täpsemad rakendustingimused on väljatöötamisel.

Pühapäeval allkirjastaski kaitseminister Pevkur käskkirja 10 miljoni euro suuruse toetuse maksmiseks Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud neljale omavalitsusele. Toetusest läheb kolm miljonit eurot Võru vallale, kaks miljonit Antsla vallale, kaks miljonit Rõuge vallale ja kolm miljonit eurot Võru linnale. Sisuliselt piiranguid raha kasutamiseks riik omavalitsustele ei sea.

 

Peaminister Nursipalust: kes on vastu, need on igal juhul vastu, ükskõik kui korrektselt me seda asja lõpuni ka ei tee.

LõunaLeht avaldab lühendatud kujul ülevaate sellest, kuidas peaminister Kaja Kallas vastas esmaspäeval riigikogu saalis riigikogu liikmete Ester Karuse, Jaanus Karilaiu ja Jaak Aabi arupärimisele Nursipalu harjutusväljaku kohta.

Ester Karuse: Kevadise info kohaselt pidi harjutusväljaku planeeritava laienduse tõttu oma kodust loobuma teadaolevalt 21 majaomanikku, kuid laiendus ise puudutab tuhandeid Võrumaal elavaid inimesi. Mitte kunagi varem ei ole pidanud nii palju inimesi riikliku arenduse tõttu oma kodust lahkuma. Millistel õiguslikel alustel käib hetkel hindamistoimingute tegemine Nursipalu kinnistutel? Kuidas plaanib teie juhitud valitsus edaspidi kaasata kohalikke elanikke ja omavalitsusi seoses harjutusväljaku laiendamisega? Kuidas ja mis ajal kavatseb valitsus hinnata mõju kohalikele omavalitsustele ja keskkonnale seoses harjutusväljaku laiendamisega?

Kaja Kallas: Millisel õiguslikul alusel käib hetkel hindamistoimingute tegemine Nursipalu kinnistutel? See oli mais ja neid põllu- ja metsamaade kinnistute hindamisi tegi riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) ainult maaomanikega kokkuleppel. Need, kes ei olnud nõus, nendega ei tehtud. Aga kinnistud omandatakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel ja kinnistuid ja hooneid hindab sõltumatu kõrgema taseme hindaja, kes kaasab ehitusvaldkonna eksperdi. Nende omandamise eest makstakse hüvitusväärtus pluss KAHOS-est ehk kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusest tulenevad tasud. RKIK on tellinud ka Nursipalu alal paiknevate metsade inventeerimise, mille tulemusena selguvad andmed edasiseks hindamistegevuseks.

Kohalike elanike, omavalitsustega jätkatakse kohtumisi, et kaardistada murekohti, otsida neid leevendusi, et harjutusväljakuga kaasnev negatiivne mõju oleks minimaalne ja võimaldaks teha elukeskkonda parandavaid tegevusi. Harjutusvälja laiendamiseks nn riigikaitselise erandiga andis valitsus 19. oktoobril ehk eelmisel neljapäeval korralduse ja korralduse andmiseks on läbi viidud haldusmenetlus. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ka läbi eelnõude infosüsteemi, see oli enne seda, kui see vastu võeti. Nüüd kindlasti need kohtumised kohalike elanike, omavalitsustega ka jätkuvad. Ja mis me veel neljapäeval otsustasime, on ka see hüvitamise kord kohalikele omavalitsustele, sellest on ka kohalikele omavalitsustele juba teada antud.

Mõjude hindamisel keskkonnale laiemalt lähtutakse õigusaktides sätestatud nõuetest ja edasiste mõjude hindamise vajalikkuse ulatus on välja selgitatud Natura eelhindamise ja keskkonnaülevaate koostamise käigus. Selle keskkonnaülevaate tulemustest lähtuvalt on enne tegevuste elluviimist vajalikud uuringud. Kõigepealt militaarmüra ja vibratsiooni uuring, eeldatav valmimisaeg on 2023. aasta neljas kvartal. Must-toonekure inventuur, 2023. aasta neljas kvartal. Kalakotka, merikotka, väike-konnakotka, must-toonekure inventuur 2024. aasta teise kvartali lõpuks. Kanakulli inventuur, potentsiaalsete metsisemängude inventuur, arheoloogilise uuringu esimene etapp ühes looduslike pühapaikade uuringuga Nursipalu harjutusväljaku laiendusala ulatuses ja uuring harjutusvälja laiendamise mõju kohta kinnisvara hindadele. Ja selle eelmise neljapäeva otsusega algatati ka Natura asjakohane mõju hindamine. Need mõjuhinnangud tehakse kõik avalikult kättesaadavaks. Pärast mõjuhinnangute selgumist määratakse keskkonnameetmed looduskeskkonnale avalduvate mõjude leevendamiseks ja kompenseerimiseks, sealhulgas Natura võrgustiku alade kaitseks. Seda tehakse eraldi Vabariigi Valitsuse korraldusega.

Võimalikud mõjud kohalikele omavalitsustele on kahesuunalised ja seotud ühelt poolt väljapoole harjutusvälja ulatuva häiringuga, teiselt poolt mõju kompenseerivate meetmetega. Mõju hindamise asjakohane ulatus selgub koostöös kohalike omavalitsustega edasiste tegevuste käigus.

Ester Karuse: Võrumaa inimesed on endiselt mures. Täiesti loomulik, kahjuks see ei ole selline mure, mille korral riik paneb pakkumise lauale ja ongi asi ants. Minu kevadine info oli see, et see puudutab 21 majaomanikku. Võib-olla teil on nüüd juba konkreetsem statistika olemas, need arvud, et mitut majaomanikku see laiendus siis konkreetselt puudutab ja kui palju lisandub siia ka maaomanikke juurde. Kas on juba teada, mitme inimesega on riik kokkuleppele tänaseks jõudnud, konkreetselt kokkuleppele, ja kui palju asju on veel nii-öelda õhus praeguseks?

Kaja Kallas: Tõepoolest, selle harjutusvälja huviala piir, mida me oleme korrigeerinud, selle tulemusena tänase seisuga jääb varasema 217 maaüksuse asemel, eraomandis oleva maaüksuse asemel, sinna 215 maaüksust, millest 22 on hoonestatud. Ja nende maaomanikega, kes on avaldanud soovi protsessiga oodata, on RKIK läbirääkimised peatanud. Nüüd, maade omandamise hetkeseis. Kokkuleppele on jõutud 20 maaüksuse omandamises, mis on selle harjutusala laiendusalas, ja nende maaüksuste koguväärtus on ligikaudu 3,5 miljonit eurot. Ülejäänud kinnistute osas on hindamised tehtud või töös või siis on nende omandamiseks seotud tegevused ajutiselt peatatud, just siis, kui maaomanikud on pidanud vajalikuks või soovi avaldanud selle protsessiga oodata. See on praegune seis.

Tanel Kiik: Oleme ausad, see Nursipalu harjutusala laiendamine on tekitanud päris palju ühiskonnas pingeid, eriti kohapeal, pahameelt. Loomulikult on ka põhjuseid ja argumente selle kasuks. Ma ei arva, et valitsuskoalitsioon seda teeb pelgalt kohalike elanike kiusamiseks või kuidagimoodi kelleltki kodu äravõtmiseks. Kuidas te hindate, kas selles protsessis oleks saanud riik teha midagi paremini, rohkem läbi rääkida, rohkem hüvitisi pakkuda? Mis on need õppetunnid Eesti riigile, et sarnaste protsesside juures – ma kahjuks arvan, et varem või hiljem tuleb meil taas ette võtta – võib-olla teha midagi teisiti? Mida te täna teeksite selle tarkuse juures teisiti? Mis on teie sõnum nendele Nursipalu elanikele, harjutusala lähedal elavatele inimestele, kes siiamaani on tegelikult selle harjutusala rajamise vastu?

Kaja Kallas: Ega me ei teeks seda, kui me ei peaks tegema, just sellepärast, et julgeolekuolukord on erakordselt keeruline. Ma kindlasti soovitan teil lugeda seda ohuhinnangut, mis on tehtud avalikuks – nii palju, kui seda on võimalik avalikuks teha. Ohuhinnangus on öeldud, et Eesti jaoks on regionaalselt, globaalselt tegemist halvima julgeolekuolukorraga aastakümnete jooksul. Siin on siis ka viited sellele, et tegelikult loogiline liikumistrajektoor või ründevektor võib tulla ülevalt poolt, kus meil on esimene jalaväebrigaad, või altpoolt, just sealt teiselt poolt Peipsi järve, Pihkvast. Seetõttu see harjutusvälja arendamine seal piirkonnas on just vajalik.

Lisaks ka see, et lihtsalt võimalikult vähe inimesi riivata. Ma saan sellest absoluutselt aru, see ongi väga keeruline nendele inimestele, keda see otseselt puudutab, see on äärmiselt traagiline ja seda me püüame leevendada nende kompensatsioonimeetmetega. Nagu ma ütlesin, paljudega on juba kokkuleppele jõutud, et nad saavad võrdväärse elamise soetada väljaspool harjutusala.

Alati saab öelda, et suhelda võiks rohkem. Minu arvates me alustasime just sellega, et enne kui me otsused teeme, me suhtleme inimestega. Kuna sellel hetkel ei olnud vastuseid kõikidele küsimustele ‒ ja lõpuni kõikidele küsimustele endiselt vastuseid ei ole, sest osa uuringuid veel tehakse ‒, siis inimestel oli justkui tunne, et ei vasta teemadele, millele me ei saanud siis veel vastata. Kas oleks olnud lihtsam, kui me oleksime teinud seda kabinetivaikuses, teinud otsuse ära ja siis öelnud, et nii on, ja siis oleks olnud võimelised vastama kõikidele küsimustele? Siis oleks teistpidi saanud jälle etteheite, et te pole absoluutselt kaasanud ega kuulanud.

Kui te vaatate kogu seda harjutusvälja rajamise protsessi, siis tegelikult see harjutusala piir on muutunud tänu sellele, et on olnud inimestega suhtlus ja kuidas võimalikult vähe häiringuid põhjustada. Või võtame kas või sellesama, et seal on see jumalale, kuidas seda … pühapaik. Selline ettepanek on esitatud, et seda säilitada, ja tõesti sellega arvestatakse, planeeritakse need tegevused niimoodi, et seda pühapaika see ei mõjutaks, ja nii edasi. Tegelikult selle käigus on tulnud välja palju asju. Aga loomulikult suhelda saab alati paremini.

Jaak Aab: Sellest protsessist on siin palju juttu olnud ja avalikkuses ka. Mulje jäi selline, et jah, mindi kohale ja öeldi, et siia tuleb, ja umbes küsiti arvamust, et palju te selle eest siis tahate. See protsess algas veidi valest otsast pihta. Nüüd siis tuleb välja, et võib-olla piire natukene muudeti, jah, vist isegi mahtu tehti vähemaks. Minu küsimus on: miks te ei kaalunud? See oli teada vist, ütleme, selle harjutusväljaku enam-vähem suurus, vajadus eelmisel suvel. Jah, eriplaneeringu protsess on väga pikk ja vaevaline, lõpuks tehti nüüd niisugune kiirem protsess, kui see on vajalik riigikaitse-eesmärkidel, julgeolekupoliitilistel eesmärkidel. Kui oleks teinud alguses selle seadusemuudatuse, algatanud kiiresti planeeringu, seal on kõik need etapid korralikult kirjas, võib-olla see oleks mõjunud avalikkusele, nendele inimestele ka kuidagi paremini või seaduspärasemalt, õiguspärasemalt.

Kaja Kallas: Alati saab väita, et alustati valest otsast, et oleks teinud teistpidi, oleks, nagu ma ütlesin, täpselt samamoodi saanud ette heita. Alustati sealt, kuhu üldse on võimalik rajada nii, et kõige vähem mõjutaks inimesi, kinnistuid, kus inimesed reaalselt elavad. Eelkõige lähtuti sellest ja et tegelikult on juba harjutusväljak ja selle piire tuleb laiendada. Ja vaadates neid mahte, siis tegelikult need mahud kokkuvõttes ei ole nii suured.

Mis puudutab eriplaneeringut, siis meil ei ole lihtsalt nii palju aega. See on see põhjus. Kui te seda ohuhinnangut, mis on avalik, loete, siis te mõistate, et meil ei ole nii palju aega. Ega planeering iseenesest ei aita valmistuda kaitseks. Seda teevad ikkagi sõjalised harjutused, et seda testida, kõike seda kaitsevõimet.

Ja teate, mis ma ütlen teile. Need, kes on vastu, need on igal juhul vastu, ükskõik kui korrektselt me seda asja lõpuni ka ei tee. Kui see puudutab inimeste kodusid, siis see on igal juhul raske nendele inimestele, keda see puudutab. Ei saa mitte kuidagi mitte ühegi meetmega olema seda, et nad hea meelega nõustuksid. Ongi keeruline olukord, nagu ma olen siin korduvalt vastanud. Lätlased saavad laiendada oma harjutusväljakut, sest neil ei ela seal inimesi. Meil on tegelikult positiivne see, et meil elavad igal pool inimesed, meil ei ole regioonid jooksnud tühjaks. Aga see tähendab ka seda, et harjutusväljaku laiendamine paratamatult inimesi ka otseselt puudutab.

 

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 31/10/2023 08:03:04