Tosin aastat tagasi asus noor ja aktiivne paar ääremaal kitsefarmi pidama ning Andri-Peedo talu hakati peagi tooma teistelegi eeskujuks. Nüüd on 250-pealise karjaga kitsetalu keeruliste aegade tõttu raskustesse sattunud ning püüab saneerimise abil ettevõtet päästa.

Andri-Peedo talu asub Võrumaal Misso külje all, Läti ja Vene piiri vahetus naabruses. 250-pealise kitsekarjaga talu on sattunud keerulise aja taustal raskustesse ning püüab ettevõtet saneerimisega päästa, vahendas Äripäev. Kitsetalul on tekkinud märkimisväärsed võlad, millest talu pererahvas, Linda Pajo ja Kermo Rannamäe, proovib nüüd saneerimisega vabaneda.

Perekonna sõnul oli vahepeal üleval ka pankrotioht. Ettevõtet on aga raske müüa, sest see on liialt spetsiifiline ja sellise kitsefarmi majandamiseks pole Eestis ilmselt pea kellelgi oskusi ega teadmisi. Nii osutus edasitegutsemiseks võimaluste otsimine ainsaks variandiks.

Kohus kinnitas Andri-Peedo talu saneerimiskava septembri keskel. Saneerimisnõustaja Madis Piirla leidis, et sissenõutavat võlga on talul kokku ligi veerand miljonit eurot. Sellest suur osa on laenuvõlg Maaelu Edendamise sihtasutusele (MES).

Andri-Peedo Talu OÜ on saneerimiskavaga võtnud endale saneerimiskava kehtivuse ajal hulga kohustusi. Muu hulgas ei tohi ilma saneerimisnõustaja nõusolekuta müüa ega koormata kinnis- või vallasvara (viimast juhul, kui see väljub ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamest). Firma ei tohi minna loata kellelegi käendajaks, muuta osakapitali, maksta dividende või juhtimistasusid, teha üle 50 000 euro suurusi investeeringuid jne. Esimese aruande saneerimiskava täitmise kohta peab nõustaja esitama tuleva aasta 11. märtsil.

Saneerimismenetlus tähendab muu hulgas seda, et võlausaldajad ei saa rakendada täitemenetlust võlgade kättesaamiseks, viivised ja leppetrahvid peatatakse, ajutist pankrotihaldurit ei saa firmale määrata.

„Olukord muutus meie jaoks raskeks juba koroonaajal 2020, kui mitmed müügikanalid kinni läksid: restoranidesse müük peatus, laadad jäid ära,” selgitas LõunaLehele saneerimiseni jõudmist Andri-Peedo talu perenaine Linda Pajo. „Sellele järgnes Ukraina sõda, mis tõstis kõigi sisendite hindu: elekter, kütus, sööt, taara jne. Sellega kohanemine ei ole olnud kerge. Hindade tõstmisele tuleb teiselt poolt vastu tarbijate rahakott, nii näeme võimalust tootmise ja müügi kasvus. Ka hinnatundlik klient ootab, et talu loomad on hästi hoitud ja tooted puhtad, säilitusainevabad ning selle koha pealt kokku hoida pole võimalik.”

Päästeplaanid olemas
Pererahval on plaan talu päästmiseks olemas. Nad on leidnud uusi müügikanaleid, uusi tooteid püütakse hakata Eestist välja eksportima ja käivet on kasvatanud see, et teised Eesti kitsefarmid praegu poodides enam oma kaupa ei müü. Ülejäänud kitsepiima hakati müüma Nopri talumeiereile. Selleks aastaks plaanib Andri-Peedo talu Äripäeva andmetel kitsepiimalt ja juustudelt käivet kokku 257 466 eurot, tuleval aastal üle 370 000 euro ning 2026. aastal juba ligi pool miljonit eurot.

Teisipäevase seisuga oli talul muu hulgas 31 000 euro ringis maksuvõlgu ja üks tähtaja ületanud käibedeklaratsioon. Kolmandas kvartalis oli kuue töötajaga firma käive 83 000 euro ringis. Tänavu kevadel anti mulluse majandusaasta aruandes teada, et ettevõtte kahjum oli mullu pea 30 000 eurot, aasta varem saadi 40 000 eurot kasumit. Kohustusi oli firmal 1,8 miljoni euro eest.

„Olukord on endiselt keeruline, kuid saneerimise tulemusel on võlgade tagasimaksmiseks saadud kokkuleppele, ettevõtte toimetuleku nimel teeme tööd iga päev,” ütles Linda Pajo. „Oleme leidnud uusi võimalusi oma toodete turustamiseks ning olemasolevate ressursside efektiivsemaks kasutamiseks. Uute suundade tööle rakendamine aga võtab veel veidi aega.”

Andri-Peedo talul on kindlasti väga palju pöidlahoidjaid, sest tegu on üsnagi musterettevõtmisega: noored ja tegusad inimesed kolivad ääremaale, ei karda tööd, püüavad laieneda, ettevõtte sisu on ühelt poolt traditsiooniline, aga teisalt viiakse seda ellu tänapäevasel moel.

Kuidas meie kandi inimesed saavad kõige paremini ettevõtmist toetada, et talu rasked ajad seljataks ja tulevikus eduka kitsefirmana möödunud raskustele rahulikult tagasi vaataks?

„Soovime pakkuda edasi head kodumaist ja puhast kitsepiima, -juustu ja -jogurtit. Kellele meie tegemised korda lähevad, siis üks söödav kingitus jõuludeks on igaühele sobilik,” ütles Linda Pajo LõunaLehele.

Ääremaa mustertalu
Pärnakad Kermo Rannamäe ja Linda Pajo kolisid Võrumaale 2009. aastal. Eeldused kitsekasvatuse vallas ettevõtte rajamiseks olid head. Pajo on lõpetanud Tartu ülikoolis majanduse eriala ja maaülikoolis põllumajandusettevõtte majandamise eriala, bakalaureusetöö teemaks tüüringi tõugu kitsede söötmine. Rannamäe on õppinud Mainori kõrgkoolis ärijuhtimist ja logistikat.

2009. aastal võeti kitsekasvatusega tutvuse tegemiseks tallu kümme Eesti kitse, aasta hiljem toodi majapidamisse esimesed tüüringi kitsed ja 2011. aastal läks juba poodides kitsepiima müümiseks. 2016. aastal toodi Saksamaalt 70 noort kitse ja viis sikku, samal aastal alustati uue farmi ehitust. Piimatoodangu maht pidi prognoosi järgi kasvama kümnekordseks. 2020. aastaks loodeti kitsekarja kasvamist 500-pealiseks. See pidanuks tähendama, et maailma suurim tüüringi kitsede farm asub Eestis. Siiski suutis 2016. aasta paiku 130 kitsega majandanud talu kasvatada karja esialgu vaid 250-pealiseks.

2016. aasta juulis pälvis Andri-Peedo rahvas Eesti parima noortaluniku tiitli. „Pajo ja Rannamäe on hea näide, kuidas asjalikud ja ettevõtlikud inimesed suudavad ka ääremaal ennast teostada,” on neid kiitnud ajakirjandus.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 31/10/2023 08:02:52