Ma ei saa kuidagi nõus olla nendega, kes soovitavad valitsusel maksuküüru kaotamise otsus tagasi pöörata. Küüru kaotamine jätab inimestele rohkem nende enda teenitud raha kätte ja elavdab majandust.

Alustan sellest, mis asi üldse on maksuküür. 2018. aastal kehtestas Jüri Ratase esimene valitsus ülikeerulise, 6000 tuluastmega astmelise tulumaksu. See nägi ette, et alates 1200-eurosest kuusissetulekust hakkab inimesele eraldatud tulumaksuvaba miinimum iga teenitud euroga vähenema, jõudes 2100-eurose palga juures nullini. Sisuliselt kehtestas see keskklassile täiendava, kõrgema maksu, mida nimetataksegi maksuküüruks.

Miks on maksuküür halb? Sellepärast, et see võtab iga kolmanda euro 1200 kuni 2100 eurot kuus teenivate inimeste palgatõusust, sest neile määratud tulumaksuvaba summa väheneb. 1200 ja 2100 euro vahele ehk küüru alla jäävad muide õpetajate, päästjate ja politseinike palgad. Samuti jääb küüru alla Võru-, Valga- ja Põlvamaa inimeste keskmine palk.

Kui kriitikud püüavad väita, et maksuküüru kaotamine on kingitus kõige jõukamatele, siis tegelikult võidavad maksuküüru kaotamisest need, kelle palk jääb vahemikku 1200 kuni 2100 eurot kuus.

Näiteks 1620 eurot kuus teeniv päästja saab maksuküüru kaotamise tulemusel 636 eurot aastas rohkem kätte. 1749 eurot kuus teeniv õpetaja võidab maksuküüru kaotamisest igal aastal 831 eurot ning 2048 euro suuruse kuupalgaga õpetaja 1283 eurot. 1849-eurose kuupalgaga politseinikule jääb maksuküüru kaotamise järel aastas rohkem kätte 982 eurot.

Maksuküüru kaotamine elavdab ka majandust. Kui inimestele jääb rohkem raha kätte, jõuab see varem või hiljem majandusse. Samuti kergendab maksuküüru kaotamine ettevõtjate koormat, sest surve tööjõukuludele väheneb. Koos maksuküüru kaotamisega tõuseb 2025. aastast ka tulumaksuvaba miinimum 700 euroni kuus. Sellest on kõige rohkem abi just väiksema sissetulekuga inimestele.

Seega ei tohiks maksküüru kaotamist käsitleda kui täiendava kulu tekitamist riigile. Summaarsena on maksuküüru kaotamine ühiskonnale kasulik.

Maksuküüru kaotamise kõrval peame muidugi mõtlema sellele, kuidas meelitada Kagu-Eestisse rohkem investeeringuid ja luua siin rohkem lisandväärtust. Jõukus tuleb ju ikka ettevõtlusest. Üks probleem, millele peame lahenduse leidma, on oskustööliste puudus. Siin on suur töö teha Võrumaa ja Kagu-Eesti kutseharidust andvates õppeasutustes.

Just kõrgemat lisandväärtust tootva ja ka muu ettevõtluse toetamine koos vastava hariduse ja täiendõppe võimaldamine loob eeldused ka meie kandis tööhõive parandamise ja paremate töökohtade tekkimisele. Ma usun, et keegi meist ei soovi rohkem toetusi, vaid ikka paremaid töökohti. Maksuküüru kaotamine on aga üks eeldustest, et inimesed näeksid, et rohkem teenides ei võeta sinult ära rohkem maksu.

 

Autor: MAIT KLAASSEN, riigikogu liige, Reformierakond
Viimati muudetud: 26/10/2023 08:50:09