Nursipalu rahvuspargi välispiir ja vööndid. Allikas: Meie Nursipalu MTÜ

Meie Nursipalu MTÜ esitas Kliimaministeeriumile ettepaneku Nursipalu rahvuspargi moodustamiseks.

Ettepaneku kohaselt hõlmaks  Nursipalu rahvuspark  piirkonna kõige rikkama looduse ja kultuuripärandiga alasid. Rahvuspargi alale jääksid praegused Keretü ja Timmase  looduskaitsealad (Timmase on ka Euroopa tähtsusega Natura 2000 võrgustiku ala), lisaks Natura võrgustikku kuuluvad Rõuge jõgi ja Pärlijõgi, 11 I kaitsekategooria liikide püsielupaika, neli metsise püsielupaika, 73 vääriselupaika, rohkelt  II ning III kaitsekategooria liikide elu- ja kasvukohti. 

Rahvuspargi alale jääks üheksa muinsuskaitse objekti ja hulgaliselt pärandkultuuriobjekte, mitmed põlistalud ja ajaloolised asualad. Rahvuspark jääks riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialale. Kaitse alla võetaks üheksa Euroopa tähtsusega elupaigatüüpi, neist neli on eriti ohustatud. 

„Rahvuspargi piiride ja kaitsevööndite määramisel lähtuti põhimõttest, et oleks tagatud nii loodusväärtuste kui ajaloolis-kultuuriliselt rikkaliku pärandiga piirkonna kestmine ja samas ka riigikaitsevajadused. Nursipalu rahvuspargis oleks kaks loodusreservaati, seitse sihtkaitsevööndit ja piiranguvöönd, kus kaitse-eeskirjas võiks ette näha militaarse tegevuse,” teatas Meie Nursipalu MTÜ.

Erilist tähelepanu pöörataks rahvuspargis põhja- ja pinnavee kaitsele, kuna riigikontrolli aruande (2018) järgi asuks planeeritav Nursipalu harjutusväli  piirkonnas, kus põhjaveekogum on suures osas  halvas seisundis. 

Kokku hõlmaks Nursipalu rahvuspark ligi 5400 hektarit. Kuna Eesti peab aastaks 2030 suurendama EL elurikkuse strateegia kohaselt (EC 2021)  kaitstavate alade osakaalu ligi 10% võrra, siis toetab rahvuspargi loomine igati selle kohustuste täitmist. Et relvaseaduse muutmisega militaarsete harjutusväljade loomisel või laiendamisel enam keskkonnamõjude hindamise kohustust ei ole, siis on Eesti kestmise huvides  vaja kaitsta elukeskkonda läbi kaitseala. 

„Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseministeeriumi esindajad on korduvalt avalikult öelnud, et riigikaitse ja looduskaitse ei välista teineteist. Kadri Auväärt on väitnud, et harjutusväljadel elurikkus kasvab. Seega võiks Eestist saada edulugu, kus looduse ja riigi kaitsmine on targalt korraldatud ning tagatud valmisolek erinevateks kriisideks,” teatas Meie Nursipalu MTÜ.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 17/10/2023 08:08:32