Foto: mil.ee

Läinud reedel algas kaitseliidu Lõuna maakatseringkonnas kuni selle nädala pühapäevani kestev õppus Ussisõnad, mille ajal täiendavad oma oskusi Tartu, Põlva, Võru- ja Valgamaa malevate reservväelastest maakaitsevõitlejad. Mõnel pool võib esineda lühiajalisi takistusi liiklemisel.

Õppus Ussisõnad on Eesti ajaloo suurim reservväelaste väljaõpetamisele keskenduv õppekogunemine. Kuue nädala jooksul peaks õppusel osalema ligi 10 000 reservväelast, kes määrati 2022. aasta jooksul maakaitseüksuste koosseisu.

„Operatsiooniga Ussisõnad suurendame me sõjaaja kaitseväge 10 000 inimese võrra. Sisuliselt on see üks suuremaid kvantitatiivseid arenguhüppeid kaitseväe ajaloos, mis toimub pooleteise aasta jooksul. See on kahtlemata suur väljakutse kaitseväele ja kaitseliidule, kuid julgeolekuolukord meie ümber ei anna meile õigust teha neid asju aeglasemalt või väiksemas mahus,” ütles kaitseväe juhataja kindral Martin Herem.

Õppekogunemise esimesed kolm päeva keskendusid siinkandis juhtivkoosseisu väljaõppele, kus rühmaülemad, rühmavanemad ja jaoülemad läbisid individuaaloskuste värskenduse peamiselt relvaõppe osas, mida kinnistati kohe praktilise laskeharjutusega automaadist AK-4. Juhtimisalane väljaõpe jätkus taktikalise juhtimise põhitõdede meelde tuletamisega läbi erinevate plaanide, käskude ning ettekannete koostamise

Reservväelased, kes on ligi 25 aastat tagasi läbinud ajateenistuse, kutsuti taas teenistusse, et anda täiendõpe relvastuse, varustuse kui ka mitmete miinide ning tankitõrjevahendite tundmaõppimine praktikas. Maakaitseüksuste loomine annab kiirreageerimisreservist välja arvatud võitlejatele uue funktsiooni, mis hoiab nende väljaõppetaset ja lahinguvalmidust.

Lõuna maakaitseringkonna ülem kolonelleitnant Raul Kütt sõnas, et õppus kulmineerub koostegevusharjutusega, kus võimalikult realistlikes oludes harjutatakse oma esimese ülesande täitmist kontroll-läbilaskepunkte mehitades või erinevaid objekte kaitstes. „Kogu selle tegevuse õnnestumisel on oluline roll kõigil kutsututel reservväelastel, et ühiselt meie riigikaitset tugevamaks muuta,“ ütles kolonelleitnant Kütt.

Lõuna-Eestis algas õppus Ussisõnad 29. septembril ja kestab kuni 8. oktoobrini. Õppuse teine etapp algas lõuna maakaitseringkonnas sel esmaspäeval. Õppusega liitusid Tartu, Põlva, Valga- ja Võrumaa maakaitserühmade võitlejad.

„Juhtivkoosseisu formeerimine toimus kaks päeva tagasi ning minu hinnangul on kõik mehed motiveeritud ja teotahet täis,“ ütles esmaspäeval Lõuna maakaitseringkonna pealik kolonelleitnant Raul Kütt. „Juhtide väljaõpe kulmineerus esimese lahingukäsu saamisega, mida järgnevatel päevadel saabuva reakoosseisuga ellu viima hakatakse.“

Formeerimisele saabunud reservväelane Matti Sivula, kes tavaelus on CNC-pingi operaator, oli väga rahul võimalusega osaleda õppusel Ussisõnad. „Minu jaoks on tegemist võimalusega tuua vaheldust oma ellu,“ ütles Sivula. Maakaitseväelane lisas, et tema tööandja pidi küll töö ümber korraldama, aga temale tööandja poolt takistusi ei seatud.

Teises etapis kogunes üksuste reakooseis, mille järel alustati värskendusõppega ning õppuse kulminatsioonini jõutakse reedel, mil algab koostegevusharjutus.

Õppuse käigus toimuvad sel nädalal lõunaregioonis mitmed tegevused, mis toovad teedele ja erinevatele maa-aladele tavapärasest suuremas mahus kaitseväelasi ning kaitseväe tehnikat.

Mitmele poole paigaldavad kaitseliidu malevad koostöös politsei- ja piirivalveametiga ajutisi kontroll-läbilaskepunkte (KLP). Sellest tulenevalt on liikluskorraldus mõnedel lõikudel muudetud ning lühiajaliselt häiritud. Õppuse mõju kohalikule elanikkonnale või õppuse piirkonda läbivatele inimestele on transpordivahendiga liiklemisel tavapärasest suurem ajakulu. Tegevuse läbiviimisel kasutatakse liikluskorraldusvahendeid ja reguleerijaid, et tagada KLP-des liikluse ohutus.

Tänasest laupäevani liigub nii päeval kui pimedal ajal ringi tavapärasest rohkem kaitseväelasi ja kaitseliitlasi, kes kannavad lahinguvarustust ja teenistusrelva. Imitatsioonivahendeid (näiteks käsitulirelvade paukmoona) kasutatakse minimaalselt ja lühiajaliselt ainult õppuse sisese olukorra loomiseks.

Põlva vallas toimuvad peamised väljaõppe tegevused Põlva linnas, Ahja alevikus, Ibaste, Kärsa, Valgesoo, Eoste, Kiidjärve, Koorvere, Aarna, Ihamaru, Puskaru ja Tilsi külades, mis toob kaasa ajutisi muudatusi liikluskorralduses.

Võrumaal rajatakse KLP-d muuhulgas Vastseliina, Vana-Vastseliina, Võru Liitva linnaosa (Võru linna ja Võru valla piiril olev sild) ja Kirumpää külla või nende lähiümbrusesse. Rõuge vallas võib sattuda KLP-d läbima Plaani, Viitina, Krabi ja Mõniste asulate kandis. Mõniste lähistel suletakse tavaliiklejatele ajutiselt ülepääs Mustjõe Imäsillast.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 05/10/2023 09:21:15