Vilja 18b kortermaja Võrus. Foto: LLi arhiiv

Võru Vilja 18b korteriühistu juhatuse liige Aigar Liping on juba mõnd aega kriitiline suure kortermaja haldamisel ja remondiks ettevalmistamisel toimuva suhtes, muu hulgas näeb ta tõsiseid vajakajäämisi asjaajamise seaduslikkuses. Teiste kortermajade elanikele ütleb ta hoiatuseks, et kindlasti ei antaks kergekäeliselt volitusi enda esindamiseks ja muu seas kallite otsuste tegemiseks (30 aastat 55 000 euro suuruse laenu maksmist korteri kohta). Liping soovitab korteriomanikel maksimaalselt kasutada oma õigusi ja häält ning teha olulised otsused demokraatlikul üldkoosolekul.

LõunaLeht kirjutas Vilja 18b kortermaja muredest viimati kevadel loos „Tüli korteriühistus: miks valis juhatuse enamus kõige kallima teenusepakkuja?”. See lugu on inspireerinud lehe poole pöörduma ka mitmeid teisi, kel mureks kodumaja kalliks kujunevad asjaajamised. Täna on taas põhjust sellest 75 korteriga elamust juttu teha, sest Vilja 18b viieliikmelise juhatuse ühe liikme Aigar Lipingu hinnangul pole asjaajamine teps mitte korrektne ning võib halvimal juhul jätta maja ilma Kredexi toetustest. Aga ta alustab oma juttu sellest, mida tahab teistele kortermajade elanikele hoiatuseks tuua.

„Kui nüüd inimesena rääkida, siis minu põhiline mure on anda edasi see info kõigile ühistu liikmetele: ärge andke nii kergekäeliselt volitusi enda esindamiseks,” märgib Liping. „Tegelikult te annate tühja blankoveksli, kus allkiri on all ja kirjutatagu sinna milline summa tahes peale.”

Ta tõstab esile, et korteriühistutele kehtivate seaduste kohaselt on üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks aega kaks kuud – hiljem seda teha ei saa, isegi kui otsused peaks olema õigustühised. Näiteks Vilja 18b puhul on päevakorral ca 3,2 miljoni euro suuruse renoveerimislaenu võtmine. Kui kogu ettevõtmine on Kredexi jaoks piisavalt abikõlblik, on majal võimalik 50% ehk 1,6 miljonit kaetud saada.

„Aga sa võtad 30 aastaks laenu, annad allkirja kellelegi. 30 aastat on sul laen, millest loobuda ei saa, erinevalt autoliisingust. Arvutuste kohaselt on suurematel korteritel laenu suurusjärk 68 000 eurot 30 aasta peale ja keskmine korter tuli kuskil 50 000 ja 55 0000 vahel. Jutt on ikka suurtest rahadest,” hoiatab korteriühistu juhatuse liige. „Et seda vältida, on vaja inimestele teadvustada, et nad nii kergekäeliselt ei annaks volikirju välja, tulgu ise kohale. Ja kui ise kohale ei saa tulla, no siis ära anna allkirja. Keegi teine hääletab sinu sedeliga, tal on võibolla kokku üldse näiteks viis häält ja pärast on koosoleku protokollis kirjas, et ka sina oled poolt olnud. Sa ei saa pärast seda vaidlustada kuidagi.”

Hanke võitis hanke korraldaja
Aigar Liping räägib maja haldava Põlva firma Kinnistu Haldus kohta esimese asjana, et tema meelest on väga tore ja hea, kui inimesed tegelevad ettevõtlusega, toetavad riigi majandust, aitavad näiteks õpetajatele palka maksta. Kuid tema väitel ei tegeleta ettevõtlusega mitte alati seadusi järgides. Kodanikele öeldakse selle peale mõistagi: kui ei meeldi, siis pöördu kohtusse. Riigilõiv on mõõdukas 50 eurot, aga tema ning teised ühistu liikmed kui tavalised inimesed ei oska koostada kohtuhagi.

„Me uurisime juristide käest, kui palju näiteks läheks see maksma, kui vaidlustada olukord, kus ta [maja praegune haldur Peeter Ojatamm Kinnistu Haldusest] saatis iseendale kutse [tehnilise konsultandi hankel osalemiseks] ja ise kuulutas ennast võitjaks. Kuskil 1000 eurot küsiti. Kui me isegi saame kaks-kolm inimest kokku, siis mina küsin isana niimoodi, et miks ma laste arvelt peaks need 300‒400 eurot panema sinna. Ega ma ei pruugi seda üldse tagasigi saada,” selgitab ta.

Aigar Liping jagab ülalviidatud arvatava seaduserikkumisega seoses LõunaLehega ühe majaelaniku murelikku pöördumist Kredexi poole. Selles tõstetakse esile, et majale tehnilise konsultandi leidmiseks tuli ühistul korraldada kordushange, korraldajaks oli maja haldav Kinnistu Haldus. „Tehniline konsultant viis ise läbi tehnilise konsultandi hanke, mille ka ise võitis,” resümeeritakse selles pöördumises. „Peeter Ojatamm saatis iseendale pakkumise kutse 04.02.2022, kell 10.35 ning esitas ise ka hinnapakkumise 04.02.2022, kell 10.49. Pakkumus on allkirjastatud kell 10.47.”

„Leian, et tegemist on hanke korraldamise hea tava ja konsultandi sõltumatuse põhimõte rikkumisega ning pakkujate ebavõrdse kohtlemisega,” kirjutab majaelanik. „Samuti ei pruugi sellisel viisil korraldatud hange olla 50% toetusmeetmetest abikõlblik.”

Majaelanik on tahtnud Kredexilt teada, kas Ojatamm on rikkunud sõltumatuse põhimõtteid ning kas tal esineb huvide konflikt.

„Meil ei ole võimalik anda formaalseid hinnanguid nimetatud isiku käitumisele ning toetuse eraldamisega seotud asjaoludele. Selleks puudub alus, kuna Teie korteriühistu ei ole toetuse taotlust sihtasutusele esitanud,” on vastanud EASi ja Kredexi ühendasutuse partnersuhete haldur Jana Toome. „... tuleb arvestada, et tehnilise konsultandi teenuse kulu on toetatav üksnes juhul, kui pakkumused on võetud vastavalt kehtivale korterelamute rekonstrueerimistoetuse määrusele. Tuginedes üksnes Teie kirjas toodud asjaoludele, on võimalik asuda seisukohale, et tehnilise konsultandi valiku protsess ei ole olnud piisavalt läbipaistev ning lähtudes Teie kirjas osutatud probleemkohtadest, oleks Teie korteriühistu juhatusel mõistlik viia läbi uus pakkumusmenetlus.”

Peeter Ojatamm kirjeldab tehnilise konsultandi otsimist LõunaLehele järgmiselt: Vilja 18b korteriühistu juhatus soovis 2021. aasta sügisel, et Kinnistu Halduse OÜ (mis sai maja haldajaks aprillis 2023) aitaks korraldada tehnilise konsultandi leidmiseks hanget. Hanke korraldamise ja selle tingimused kinnitas juhatus üksmeelselt. Kõigil oli võimalik esitada omapoolseid kontakte, kellele peaks hankedokumendid esitama. Tingimused nägid ette hankedokumentide edastamist vähemalt viiele nõuetele vastavale kandidaadile.

„OÜ Kinnistu Haldus viis läbi tehnilise konsultandi leidmiseks hanke selliselt, et omapoolse pakkumuse esitasime esimesena, kohe peale hankedokumentatsiooni edastust,” selgitab Ojatamm. „Pakkumuse esitamise ettepanek koos tehnilise kirjelduse ja pakkumusvormiga edastati kuuele nõuetele vastavale tehnilisele konsultandile 4. veebruaril 2022 kell 10.35. Korteriühistu juhatuse otsusel sõlmiti tehnilise konsultandi leping OÜ-ga Kinnistu Haldus.”

Ojatamm täpsustab, et kuuest kutse saanust edastas oma pakkumuse tähtajaks kaks ning kaks edastasid loobumisteate. Lisaks Kinnistu Haldusele oli sõelal ka OÜ K-Vision. 3. märtsil 2022 sõlmiti leping Kinnistu Haldusega.

„Edastasime Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse esindajale Jana Toomele e-postiga kogu hankedokumentatsiooni 14.09.2023 koos juhatuse otsustega ja palusime vastust, kas tehniline konsultant Peeter Ojatamm võib Võru linns Vilja tn 18b korteriühistule teenust osutada ja kas teenuse maksumus on abikõlblik,” selgitab Ojatamm, et selguse otsimine selles olukorras käib. „Samuti lisasime 04.10.2023 üldkoosoleku päevakorda tehnilise konsultandi teenuse jätkamise/lõpetamise otsustamise. Selleks ajaks peaks olema Toome vastus olemas.”

Volitus ei tee kahest kolme
Aigar Lipingu teine etteheide Ojatamme asjaajamistele on seotud aprillis toimunud korteriühistu juhatuse koosolekuga. Haldur kutsus kolmepäevalise etteteatamisega kokku juhatuse koosoleku, kaks juhatuse liiget (Aigar Liping ja Enno Raag) ei saanud osaleda. Üks juhatuse liikmetest, Janar Hiop, volitas ennast koosolekul esindaja juhatuse liiget Sven Feldmanni. Reaalselt olid koosolekul kohal Feldmann ja Ilmar Kudu. Juhatuse otsuste vastuvõtmiseks on vaja kolme poolthäält ja teoreetiliselt olid need koos Hiopi volitusega olemas. Liping aga on veendunud, et selline volitamine on vastuolus seadusega.

„Kui korteriühistu liikmed üldkoosolekul valivad juhatuse, siis muutuvad juhatuse liikmed juriidilisteks isikuteks, kellel igaühel on õigus omaette sõlmida lepinguid ja neid katkestada,” selgitab Liping. „Selline paralleel: kui rahvas valib riigikogu liikmed, siis nad istuvadki seal, võtavad vastu otsuseid nagu ka juhatuse liikmed. MTÜ juhatuse liige seaduse mõistes ei saa edasi volitada endale pandud ülesannete täitmiseks teist juhatuse liiget või kedagi veel kolmandat isikut. Nagu ka riigikogu liige ei saa öelda, et vajuta sina nüüd minu meelest nuppu.”

Lipingu sõnul on muu hulgas korteriühistute liidu jurist andnud selle loo kohta ühese seisukoha: nii teha ei tohi, juriidiline isik ei saa teist juriidilist isikut enam edasi volitada.

„Peeter Ojatamme kui koosoleku kokkukutsujat ning läbiviijat ei seganud see otsuseid vastu võtmast. Peeter Ojatamm oleks pidanud omama pädevust selliseid rikkumisi märkama ja neid ära hoidma. Ka pärast juhatuse liikmete Aigar Lipingu ja Enno Raagi pöördumisi koosoleku õigustühisuse ja vastuvõetud otsuste osas keeldus Peeter Ojatamm ebaseaduslikke otsuseid tühistamast,” on kurtnud üks majaelanikke oma pöördumises Kredexile.

Sellele pretensioonile Peeter Ojatamm otsesõnu ei vasta, küll aga saadab kõnealuse koosoleku protokolli, millel on ka Hiopi digiallkiri. Teisisõnu: oli volitusega, kuidas oli, aga volitaja on tehtud otsused ka isiklikult heaks kiitnud.

Aigar Liping toob välja veel ühe etteheite majahaldurile. Äsja toimus juhatuse koosolek, kus otsustati kokku kutsuda majaelanike üldkoosolek. Liping ja Enno Raag esitasid päevakorra kohta mitmeid eriarvamusi, need pandi kirja ja nendega peaksid Lipingu sõnul saama tutvuda kõik majaelanikud – et neil oleks koosolekul rohkem infot oluliste otsuste tegemisel. Majahaldur teatanud, et vaid osa elanikke saab eriarvamused meilitsi ja ülejäänud saavad sellega tutvuda kirjalikul kujul trepikotta riputatuna. Liping aga küsib: mis siis, kui keegi selle info trepikojast ära võtab ja kuidas vanainimesed pimedas trepikojas püstijalu sellega tutvuda saavad?

„Juhatuse koosoleku protokoll koos lisadega (neli eriarvamust) on edastatud kõikidele e-posti kasutajatele ja paberkandjal infostendidele,” kommenteerib Ojatamm.

Kokkuvõtteks: võimalusel eelistatagu „kodumaist”
Aigar Liping toob oma kogemustest kokkuvõtteid tehes veel kord välja hoiatuse mitte anda kergekäeliselt volitusi enda esindamiseks üldkoosolekul. Meenutuseks: ühel hetkel võid nii avastada, et oled heaks kiitnud 30-aastase laenukohustuse võtmise.

Liping ei varja samas, et majaga seotud asjaajamiste puhul kaldub tema sümpaatia pigem kohalike ettevõtjate poole ning ta soovitaks sellele mõelda teistelgi Võru kortermajadel, kes haldurit vajavad.

„Võrukana ütleksin, et pigem eelistada kodumaist, võrumaist, ehk siis näiteks Mati Kriisi haldusfirmat, tema teenus oleks meile odavam,” leiab ta.

Lisaks soovitab majaühistu juhatuse liige kasutada võimalikult palju demokraatia võimalusi.

„Soovitan, et üldkoosolek ei annaks enda pädevuses olevaid teemasid otsustamiseks juhatuse liikmetele. Juhatuses näiteks kolmene enamus haarab enda kätte võimu, nad võtavad vastu ükskõik mida ja sul pole midagi teha,” hindab Liping. „Et üldkoosolek siiski tunnetaks rahvavõimu ja hoiaks kätt pulsil – et minu hääl juhib, mitte juhatuse, kus on väike osa inimesi.”

Ta märgib, et eks ka riigikogus on koalitsioonid ja erinevad nägemused, aga nii riigikogu liikmetel kui majaühistu liikmetel on kõigil õigus hääletada oluliste otsuste üle iseseisvalt.

Liping tunnistab, et teda võib pidada ebamugavaks ja liialt otsekoheseks inimeseks, aga ta näeb enda ülesandena ka ohukohtade väljatoomist – ta avaldab lootust, et inimesed saavad aru, et ta pole mitte pidur, vaid teepuhastaja.

„Kui ma olen juhatuses, siis minu asi on töötada ühistu huvides. Kui ma näen positiivset, siis ma räägin sellest; kui mingis asjas ma näen ohtu, siis ma räägin ka sellest asjast. See on juhatuse liikme ülesanne. Mõned eelmises LõunaLehes väljatoodud inimesed lähtuvad emotsioonidest: et Põlvas on majad ilusad ja korras, kõik on ilus. Aga see [maja renoveerimine] on majanduslik otsus, seda ei saa ega tohi teha minu arvates visuaalse pildi põhjal. Et kõik on ilus ja noh, ma tahan elada ilusti. Kõik tahavad elada ilusti. Kurat, sa ei maksa ju näiteks 100 000 sapika eest, eks ole, siis sa kalkuleerid juba.”

Renoveerimine kui pika vinnaga investeering
Kui suurt küttekulude kokkuhoidu maja renoveerimine annab, selle kohta on esitatud erinevaid hinnanguid, kuid väidetavalt peaks soojaarved vähenema 30-50% võrra.

Ühes kinnisvaraportaalis on Võru kesklinna renoveerimata hruštšovka kolmetoalise korteri küttekuludeks hinnatud talvel 100 eurot kuus. Umbes samasugune hinnang on antud Korelis klassikalises viiekorruselises asuva kolmetoalise korteri kohta.

Kui korteriomaniku laenuosa maja renoveerimisel on 55 000 eurot (vt ülalt Lipingu hinnangut), siis tuleb tal 30 aastat iga kuu maksta laenu tagasi 153 eurot.

Kui tema sajaeurone talvine küttearve väheneb pärast maja soojustamist samas 50 euro peale, siis on tema talvised kulud laenule ja küttele umbes 200 eurot. Suvised kulud on aga järgmised 30 aastat siiski vähemalt 153 eurot kuus.

LõunaLeht märgib, et arvutused on hinnangulised ega pretendeeri absoluutsele tõele.

LL

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 02/10/2023 08:32:10