Räpina valla Võõpsu aleviku elanikud said joomiskõlbmatu vee probleemiga omavalitsuse poole pöördudes esmalt teada, et joodav vesi tuleb neil muretseda oma rahakoti abil. Nüüd aga on õiguskantsler leidnud, et puhta joogivee tagamine on siiski valla ülesanne – ja vallal tuleks peatselt teatada, kuidas seda on plaanis teha.

Eesti Päevaleht vahendas mõned nädalad tagasi, et 145 elanikuga Võõpsu alevikus muutus ühe perekonna kaevuvesi mullu sogaseks ning pere otsustas lapse terviseprobleemide ilmnedes lasta vett analüüsida. Tulemus: salvkaevu vees oli lubatust kaks korda rohkem nitraati, kaheksa korda rohkem mangaani ning lisaks soolebaktereid. Reostuse põhjuseks peavad kohalikud ümbritsevat põllumajandustegevust, spetsialistid pole aga sellist seost väidetavalt leidnud.

Pere ostab nüüd kuus umbes 70 euro eest joogivett Saku Lättest, poeveele on otsustanud üle minna ka nende naabrid. Kui aga vallast vee ostmise kompensatsiooni küsiti, jäädi tühjade kätega. „Vallavanem ütles, et igaüks peab leidma oma rahakotist vahendid, et joogivesi oleks võtta,” ütles kõnealuse pere pea Päevalehele.

Vallavalitsus on kohalike joogiveemurest teadlik ning püüab lahendusi leida. Koostatud on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni projekt – ent selle elluviimine on ilmselt kallis ja aeganõudev, sest 2,5 miljoni euro suurune eeldatav maksumus käib vallale üle jõu.

Kohalike mäletamist mööda on Võõpsu veevärgi rajamisest räägitud oma kümmekond aastat, tegudeni pole aga jõutud.

Õiguskantsler tahab tegusid
„Austatud vallavanem. Õiguskantsleri poole pöördus lastega pere Võõpsu alevikust. Perekonnale pole kättesaadav puhas joogivesi. Olemasoleva salvkaevu vees on liiga palju nitraati ja mangaani,” kirjeldas läinud nädalal Räpina vallavalitsusele saadetud kirjas olukorda õiguskantsler Ülle Madise.

Madise viitas oma pöördumises Räpina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2023‒2035, mis näeb ette ette veevõrgu rajamise Võõpsu alevikus. Õiguskantsleri sõnul näitab dokument, et kava kohaselt on soov veevõrk rajada aastaks 2025.

„Loodan väga, et veevõrk rajatakse Võõpsu alevikus plaanitud ajaks,” kirjutas õiguskantsler vallale.

Edasi kinnitas ta otsesõnu: seni, kuni Võõpsu alevikus puudub inimestel puhas joogivesi, tuleb selle eest hoolt kanda kohalikul omavalitsusel, nii nõuab veeseadus.

„Kohalik omavalitsus peab välja selgitama inimesed, kellel pole puhtale joogiveele juurdepääsu, ning otsima nende murele lahendusi,” kirjeldas õiguskantsler. „See tähendab, et vald parandab veevõtutingimusi, loob veevõtupunkti, jagab puhast vett või annab toetust vee ostmiseks, kui see on vajalik. Samuti tuleb kohalikul omavalitsusel anda teada, kust inimesed saaksid endale puhast joogivett hankida, nt veevärgiga ühendatud asutus, koolimaja vms avalikkusele juurdepääsetav koht. Vajadusel tuleb luua avalik joogiveevõtukoht.”

„Võõpsu alevikus on puhas joogivesi kättesaamatu mitmetele inimestele, see ei ole ühe perekonna probleem,” viitas ta ajakirjanduse ilmunud infole. „Seda tuleb kohalikul omavalitsusel mure lahendamisel arvestada. Samuti tuleb silmas pidada, et joogivees olev nitraat, kui selle sisaldus ületab joogiveele kehtestatud nõudeid, on tervisele ohtlik ning see ei kao veest näiteks keetmisel. See tähendab, et inimesed ei saa enda muret käepäraste võimaluste piires ka ise lahendada. Seejuures on osa elanikkonna rühmi saasteainete suhtes tundlikumad ning saastatusest rohkem ohustatud kui teised, nt lapsed ja eakad ning nõrgema tervisega inimesed. Sellest tuleneb, et kohalik omavalitsus peab veeseaduses sätestatud kohustusi täites nende inimeste huvid esiplaanile seadma ning tagama neile inimestele puhta joogivee kättesaadavuse.”

LõunaLehele teadaolevalt saatis veemure tõstatanud perekond õiguskantslerile pöördumise alaealise lapse nimel. Igatahes viitas Madise oma kirjas vallavalitsusele, et veeseaduses sätestatud kohustuste täitmisel tuleb lisaks arvestada lapse õiguste konventsiooniga. Selle kohaselt võtavad konventsiooni osalisriigid tarvitusele abinõud, et lapsele oleks kättesaadav puhas joogivesi. Eesti on selle kohustuse täitnud muu hulgas ka veeseaduse kaudu.

„Palun andke hiljemalt 06.10.2023 teada, kuidas kavatsete VeeS § 88 täita ja tagate Võõpsu alevikus inimestele puhta joogivee kättesaadavuse,” lõpetas õiguskantsler Ülle Madise oma pöördumise Räpina vallavalitsusele.

LõunaLeht lootis lugejatele vahendamiseks saada vastust sellele küsimusele veidi varem. Lehe trükkimineku ajaks ei olnud majandusvaldkonna abivallavanem Riho Luht selleteemalisele päringule aga vastanud.

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 28/09/2023 09:31:16