Küttehooaeg on ukse ees ning veel enne kui kamina praksumise saatel filmiõhtuid nautida, tuleks vaadata, kas korsten on hooldatud või sarnaneb olukord järgneva looga?

Pärnumaal tegutsev korstnapühkija Artur Ojala läks puhastama ühe kodu korstent, mille kohta omanik ütles, et see on enam-vähem töökorras, vajab lihtsalt tavapärast hooldust. „Kui lõõriharja kamina lõõrist sisse lükkasin, tuli see ootamatult lae alt välja ega suundunudki korstnasse, kuhu oleks tema õige tee pidanud viima,” meenutab Korstnahing OÜ omanik jahmatavat lugu.

Selgus, et kamina slepe ehk korstnasse sisseminek oli juba nii katki, et seal oli auk sees ning kütmisel poleks suits sinna jõudnudki. Kusjuures klient väitis, et oli vaid paar kuud enne korstnapühkija külaskäiku kaminat korralikult kütnud. „Minu jaoks jäi see suureks mõistatuseks – kuidas see üldse võimalik oli? Hea, et just sel hetkel otsustati korstnapühkija kutsuda, sest kui keegi nüüd oleks sinna tule teinud ... See oleks inimese ja tema vara jaoks võinud väga kurvalt lõppeda,” nendib spetsialist.

Lisaks tulekahjuohule varitseb hooldamata korstnate puhul inimesi ka teine nähtamatu ja lõhnatu oht – see on vingugaas. „Meil on ette tulnud juhtumeid, kus tänu vingugaasianduri paigaldusele on inimesed avastanud, et nende eluruumides on pikemat aega olnud vingugaas. Inimesed on kurtnud pärast anduri paigaldamist, et andur annab kogu aeg häiresignaali. Põhjuseks pole selliste juhtumite puhul mitte rikkis andur, vaid vingugaas eluruumis. Sellisel juhul tulekski kutsuda korstnapühkija, kes vaataks üle küttekehad või kütmisviisid. Kuigi väikese CO kontsentratsiooni puhul ei pruugi inimene kohe ennast halvasti tunda, siis pikemaajaliselt on see ikkagi tervisele kahjulik,” selgitas G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala.

Korstnapühkimise vajalikkusest räägitakse ikka ja jälle, kuid endiselt nii mõnigi meist seda teenust ei kasuta. Miks see nii on? Ja kui tihti tuleks korstent üldse puhastada?

Kuidas õigesti kütta?
Ojala sõnul tagavad korstna hea seisukorra kaks komponenti – kuiv ja kvaliteetne küttepuu ning korstna regulaarne hooldamine ehk pühkimine. Korsten tuleks läbi pühkida iga-aastaselt. „Kütmisel on oluline tagada piisav hapniku pealevool. Aken tuleks jätta mikrotuulutuse peale või sootuks irvakile. Põlemine on keemiline protsess, mis vajab toimimiseks hapnikku,” jagab korstnapühkija hüva nõu.

Piisav hapniku pealevool tagab täieliku põlemise, mis omakorda tagab väiksema saaste keskkonnale ning seega ka küttesüsteemidele – niisiis, vähem pigi ja narmastahma.

Kas kevadel või sügisel?
Palju arutatakse selle üle, kas korstnat tuleks puhastada kevadel või sügisel. Ojala soovitab seda teha kevadel või veel parem suvel. „Tõele au andes ei ole sellel, kas pühkida korstent kevadel või sügisel, mitte mingisugust muud vahet kui see, et sügisel on järjekorrad pikemad ja nõudlus suurem – seega ka teenuse hind kindlasti tiba kallim,” tõdeb ta.

Ta toonitab, et tehnilisest seisukohast ei ole üldse oluline, kas korsten on pühitud kevadel pärast või sügisel enne kütteperioodi. Tähtis on see, et korsten oleks iga-aastaselt puhtaks pühitud.

Mida näitab statistika?
Tahmapõlengust alguse saanud tulekahjude statistika näitab, et hooldamata korstnatega kodusid leidub kahjuks endiselt. Möödunud aastal oli 141 väljakutset, mil tahm/pigi süttis korstnas või muus küttesüsteemi osas, kuid hoone ei süttinud. Samas toimus ka kolm hoonetulekahju, mis said alguse just tahmapõlengust.

2021. aastal oli 166 väljakutset, mil korstnas või muus küttesüsteemi osas süttis tahm/pigi, kuid hoone ei süttinud; tahmapõlengust alguse saanud tulekahjusid oli kuus.

Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalvebüroo peainspektori Aivar Kuke sõnul oli suuremal osal objektidel, kuhu eespool mainitud väljakutsed tehti, korstnapühkija käinud viimati kaks või rohkem aastat tagasi. Vaid ligi 20 protsenti korstendest olid nõutud aja jooksul puhastatud ning umbes 30 protsenti korstnaid olid sellised, mida polnud korstnapühkija üldse puhastanud.

Asi on rahas
Artur Ojala sõnul on põhjus ikka rahas. „Eks eestlane on alati enda pealt kokku hoidnud, ei erine ka see valdkond – kui otsest sundi ja silmaga nähtavat ohtu pole, siis saab ju säästa,” avaldab ta arvamust.

Ta räägib, et koduomaniku vaatevinklist tundub, et tuleb lihtsalt mingi mees, kes teeb tunnike tööd, küsib selle eest 50+ eurot ja näiliselt ei muutu midagi. Nii tekibki pahatihti tunne, et korstnapühkimise eest makstud raha on justkui maha visatud raha.

Ojala lisab, et on hea, kui inimene otsustab selle töö kasvõi ise ära teha (eramaja puhul võib korstent neli aastat ise puhastada ning igal viiendal aastal peab kutsuma kutselise korstnapühkija). „Kõige halvem variant on, kui töö jääb üldse tegemata ning sellega seatakse otseselt ohtu ennast ja oma vara,” nendib ta.

Korstnas on raha
Rahast rääkides toob Ojala välja ühe põneva fakti. Nimelt leiavad korstnapühkijad korstnalõõridest aeg-ajalt sularaha – münte. Kuidas see võimalik on, keegi täpselt ei tea, kuid korstnapühkijatel on selle kohta oma teooria. „Arvatakse, et need ilusad sätendavad mündid veavad korstnasse varesed või mõned teised linnud. Nimelt meeldib lindudele säravaid asju teinekord noka vahele võtta ning nii need korstna otsa ka jõuavad ja tugeva tuulega võivad need vahel ka korstnalõõri kukkuda,“ pajatab korstnapühkija.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 28/09/2023 09:00:55