Foto: Koduküla Valgjärve

Äsja avati Põlvamaal Kanepi vallas pidulikult Valgjärve külamaja. Uues külamajas on ruumi 515 ruutmeetrit, esimesel korrusel asuvad ruumid kogukonna tegevusteks ja jõusaal. Teisel korrusel on raamatukogu ning suur saal koos köögi ja koosolekute ruumiga.

Külamaja avapidustustel pandi proovile maja ruumikus, külalisi oli kohale tulnud märkimisväärne hulk. Maja võtmete komplekti kinkimisega Valgjärve raamatukogu direktorile Ilse Aigrole kuulutati Valgjärve külamaja avatuks. Avamise puhul kinkis Kanepi vald kohalikele eestvedajatele, MTÜ Koduküla Valgjärvele maja kaitsja, õnne tooja ja suure väega pihlapuu. „Kaua oodatud külamaja on lõpuks avatud, raamatukogu on saanud kaasaegsed ja valgusküllased ruumid ning nüüd on kogukonna aeg see maja sisuga täita,“ sõnas vallavanem Mikk Järv.

Avamispeole lisas põnevust mustkunstnik Richard Samarüütel, muusikaliste vahepaladega esinesid naisansambel Sügiskuld ning laulja Viivika Viickberg. Valgjärve raamatukogu ajaloost rääkis Ilse Aigro ning Kristiina Praakli tegi ülevaate Valgjärve piirkonna ajaloost.

MTÜ Koduküla Valgjärve juhatuse liige Maris Kikkatalo tundis siirast rõõmu külamaja valmimise üle: „See on päev, mida oleme kaua oodanud. See on uus peatükk meie külaloo raamatus. Külamaja ehitamine ei olnud pelgalt projekt, see oli meie ühine unistus. See maja on keskuseks, mis ühendab meid kõiki. Koht, kus saame koguneda, jagada ideid ning luua uusi mälestusi. See maja on tõestuseks sellele, kui oluline on kogukonna ühtsustunne ja koostöö. Lubame, et hoiame ja kasutame seda maja parimal võimalikul viisil. Teeme Valgjärve külamaja kohaks, kus igaüks tunneb end teretulnuna ja kus iga idee on väärtuslik.”

Valgjärve külamaja ehitati Kanepi valla eelarveliste vahenditega ning külamaja maksumus oli ligikaudu 1,2 miljonit eurot.

KERLI KOOR, Kanepi vallavalitsus

Neljas külamaja Valgjärve kandis
Septembris avatud Valgjärve külamaja on Valgjärve kandis teadaolevalt vähemalt neljas. Varasemalt Kooli külas paiknenud endine Põllumeeste Seltsi maja, mis täitis hiljem ka kultuurimaja ja raamatukogu ülesandeid, hävis tulekahjus ühel 1957. a kevadpäeval. Kunagise aktiivse kultuurielu keskpunktile viitavad praegu vaid teeäärsed varemed vana koolimaja sissesõidutee ääres.

Tulekahjus hävinenud maja taastama ei hakatud ning kohalik kultuuritegevus koondus mõneks ajaks tollase Valgjärve kooli ruumidesse, kuniks lõppesid Valgjärve mõisapargis aastaid kasutuseta seisnud endise mõisahäärberi renoveerimistööd. 1958. aastal, kui maja oli taastatud, alustasid vastrenoveeritud hoones tööd Valgjärve kolhoosi kontor, sidejaoskond, kultuurimaja ja raamatukogu.

Sellest majast sai valgjärvelaste kokkusaamiskoht kuni kolhoosiaja lõpuni. Seejärel võttis seltsimaja funktsioonid üle Valgjärve põhikool, mõne aja pärast kolis koolimaja ruumidesse ka raamatukogu. Kui aga Valgjärve põhikool suleti (2011), jäi valgjärvelaste kooskäimise koha ülesandeid ligi kümneks aastaks täitma raamatukogu.

2022. a sügisel kolis raamatukogu külaelanikele kilomeetrikese lähemale, tegutsedes aastajagu valgjärvelaste kõnepruugis öelduna „mäe peal“ ehk keskasula ühes korrusmajas. Uue külamaja avamispäevast on ühe katuse all uuesti kokku saanud nii raamatukogu kui ka maja erinevad tegelusruumid, mis pakuvad kõigile rohkesti mitmesuguseid suhtlus- ja kooskäimisvõimalusi.

Kahjuks ei ole teada, millal sai Valgjärve oma esimese raamatukogu. Küll on aga teada, et raamatukogu on siin tegutsenud juba 19. sajandi lõpus, pole aga teada, kus täpselt. Teame aga, et raamatukogu oli kindlasti olemas kunagise Põllumeeste Seltsi majas.

Tartu-võru keele- ja kultuuriruumi piirialal paiknev Valgjärve on pika ajalooga põnev ja kultuuriliselt rikas koht. Selles kõigest kõneles avamispeol ettekandega esinenud endine valgjärvelane, praegu Tartu ülikoolis töötav keeleteadlane Kristiina Praakli. Kristiina on viimastel aastatel Valgjärvel aktiivselt välitöid teinud, kogunud piirkonna elanikelt mälestuslugusid ning töötanud arhiivides. Avamispäeval andiski Kristiina Praakli kohaletulnutele oma viimaste aastate tegevusest Valgjärve kohaloo uurimisel põhjaliku ülevaate. Tutvusime ajalooliste kaartidega, vaatasime, kuidas on Valgjärve nimekuju kirjalikes allikates aja jooksul muutunud, samuti kuulasime põnevusega valgjärvelaste sulest (nt Richard Anton, Georg Eduard Luiga, Peeter Salak) kirja pandud lugusid Valgjärve ja Valgjärvel toimunu kohta.

ILSE AIGRO, Valgjärve raamatukogu direktor aastast 1972

 

 

Autor: KERLI KOOR, ILSE AIGRO
Viimati muudetud: 28/09/2023 08:58:54