Samal ajal kui ühiskond ja ajakirjandus arutlevad selle üle, miks peaminister Kaja Kallas ei ole ametist taandnud ning kes võiks olla tema mantlipärija, ei mõista valitsusjuht, miks tema ümber selline möll on lahvatanud. Tema ei ole ju midagi valesti teinud.

Laenu võib abikaasale anda, palju jaksu ja tahtmist on ning millega perekonnapea ettevõte täpselt tegeleb, ei kuulu tema huvisfääri. Jah, seaduste vastu ei ole Kaja Kallas millegi vastu ilmselt eksinud ja juriidiliselt peaks kõik korras olema, kuid kõige selle kõrval peab poliitik tajuma ühiskonnas toimuvaid võnkeid. Nõustun tippjuhi Kai Realoga, kelle sõnul ei saa Eesti kõige suurema mõjuvõimuga juht väärtuspõhiseid probleeme ignoreerida ega naeruvääristada, sest väärtustel põhineb usaldus.

Moraalimajakas on külili
Olgu sellega kuidas on: teema lähiajal kindlasti ei vaibu ja küllap tuleb ilmsiks veel üllatavaid asjaolusid. See ei sega muidugi tulevikku vaadata ja võimalikke uute peaministrite teemal mõtteid mõlgutada.

Minu hinnangul tuleb järgmise valitsusjuhi määramisel esmajoones arvesse võtta poliitiku laitmatut mainet. Uus peaminister ei tohi endaga kaasa vedada mineviku taaka. Seetõttu tuleb kindlasti maha kriipsutada meedias suurima soosiku tiitlit kandev Kristen Michal – tema puhul hakatakse kindlasti meenutama Silvergate'i skandaali üksikasju ja valge kampsuni juhtumit. Asendada pada katlaga, see ei lähe mitte.

Spekuleeritud on ka teiste nimede üle. Tartu linnapea Urmas Klaasi jaoks oleks hüpe Eesti riigi tegevjuhi rolli ilmselgelt liiga suur hoolimata sellest, et tema rinnaesine on kriiskavalt valge. Puhastustuli ei ole veel kustunud ka Liina Kersna puhul, kelle suhtes koroonatesti kiirhanke fopaa tõttu kriminaalmenetlus alustati. Mart Võrklaevast ei hakka ka pikemalt kirjutama. Tema tegevus rahandusministrina näitab selgelt, et õpipoisi aeg ei ole veel möödas. Iseasi muidugi, kas seda peab tegema ministrina.

Praegusel juhul tuleks erakonnasiseselt Kaja Kallasele asendaja leidmisel teha valik kaitseministri Hanno Pevkuri või Euroopa parlamendi saadiku Urmas Paeti vahel. Mõlemal mehel on positiivne kuvand, arvestatav kogemus ministriametis ning kuluaarivestluste põhjal on tegemist tasakaalukate juhtidega.

Arvestades seda, millise turbulentsiga praegune kriis on arenenud, ei saa välistada ka valitsuse lagunemist ja koalitsiooni ümbermängimist (loe: Keskerakonna kaasamist). Selleks, et tuua Eesti poliitmaastikule otsustavaid muudatusi, peavad Reformierakonna koalitsioonipartnerid Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond selja sirgu lööma ning nõudma, et peaministri moraalimajakas on külili vajanud. Praegu on Lauri Hussar ja Lauri Läänemets häbelikult teatanud, et otsuse jätkamise osas võtab vastu Kaja Kallas ainuisikuliselt.

Kuigi Kaja Kallas paneb pokkerinäoga tuima edasi ja on küüned surunud nahksesse töötooli, seisab peaministrivahetus sellest hoolimata järgmisel aastal ees. Kuulasin tähelepanelikult Kaja Kallase intervjuud Vikerraadio saates „Stuudios on peaminister” ja sealt jäi kõrva lause, millele ei ole tähelepanu pööratud. Tuleva aasta juuni alguses toimuvad Euroopa parlamendi valimised ja raske on uskuda, et Kaja Kallas neid passiivselt pealt vaatab.

Ihalus kiuslikust Eestist põgeneda on praegu suurem kui kunagi varem. Reformierakonna juht kinnitas saatejuhile, et peaministrina ta Euroopa parlamendi valimistel ei osale. Taktikaliselt oleks nutikas põhirivaal Paet peaministriks tõugata, et saaks ise pärituules Brüsselisse purjetada. Autorollo skandaaliga seotud olnud Keit Pentus-Rosimannus ees ja Venemaa-suunalisele äritegevusele kaasa aidanud Kaja Kallas tema järel.

 

Autor: ESTER KARUSE, riigikogu liige, Keskerakond
Viimati muudetud: 28/09/2023 08:46:56