Eesti inimesed soovivad jõuda liikluses sihtkohta võimalikult kiiresti ning vältida seda, et keegi takistaks neil liikuda valitud tempos. Palju pingeid tekitavad eri kiirused ja liiklusvahendid samal teel, nii selgus If Kindlustuse poolt läbi viidud uuringust.

Uuringu tulemused näitasid, et Eesti inimesed sõidavad rohkesti ringi mitte ainult autode, vaid ka teiste liiklusvahenditega. 81% inimestest sõidab autoga, lisaks sõidab 60% inimestest jalgrattaga, 14% elektritõukerattaga, 7% mootorrattaga ja 4% mopeediga.

Inimeste vastustest selgus, et eri liiklusvahendid samadel teedel tekitavad palju pahameelt. Näiteks häirib 51% jalakäijatest see, kui elektritõukeratas sõidab kõnniteel neist suurel kiirusel mööda. 27% jalakäijatest häirivad inimeste vahel liiga kiirelt sõitvad jalgratturid. 32% autojuhtidest on pahased jalgratturite peale, kes sõidavad autode vahel, ja 15% selle peale, kui jalgrattur liikleb sõidutee ääres. Viiendikul autojuhtidest ajavad hinge täis mootorratturid ja mopeedijuhid, kes linnas autode vahelt läbi trügivad.

If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuhi Taavi Kruusi sõnul häirib inimesi see, et samadel teedel liiguvad eri kiirustega liiklusvahendid.

„Mõistagi oleks turvalisem, kui meil oleksid eraldi teed autojuhtidele, ratturitele ja jalakäijatele. Ühelt poolt häirivad kiirustajaid need inimesed, kes liiklevad aeglasemalt, ja teiselt poolt tekitab liiklusvahendite erinev kiirus ohtlikke olukordi ja rohkem õnnetusi,“ selgitas Kruus.

Uuringust ilmnes, et mitte kõik ei vaata liiklusele ühtemoodi. Näiteks kui jalakäijate seas kihutavad elektritõukerattad häirivad vähem kui pooli mehi, siis naiste osas tõuseb see näitaja 59 protsendini. Linnas autode vahel trügivad mootorrattad ja mopeedid noori eriti ei sega, keskealisi ja vanemaid juhte häirivad need aga märksa enam.

„Siin on märgata ka erinevusi Eesti eri paikade vahel. Tallinnas ja teistes suuremates linnades häirivad autode vahel manööverdavad mopeedid ja mootorrattad ligi veerandit juhtidest, jalgrataste puhul tunnevad seda koguni pooled juhid. Teistes piirkondades aga suhtuvad inimesed sellesse märksa rahulikumalt,“ lisas Kruus.

Teatud erinevusi võib märgata ka vastaja rahvusest sõltuvalt. Kui kõnniteel kihutavad elektritõukerattad ei meeldi viiest eestlasest kolmele, siis teiste rahvuste puhul häirivad need viiest inimesest ainult kahte. Sõidutee ääres sõitvad jalgratturid häirivad vaid kümnendikku eestlastest, kuid teiste rahvuste esindajatest kortsutab jalgratturi peale kulmu koguni viiendik.

Uuringus küsiti ka seda, kuidas inimesed ise liikluses käituvad – näiteks kas nad sõidavad jalg- või tõukerattaga liiga kiiresti kõnniteel või manööverdavad linnas autode vahel. Ainult väga üksikud vastasid, et nende liiklemine võib teisi häirida.

„Küllap on see tihti tunnetuslik küsimus, kas inimene mõistab, et ta liiklemine häirib teisi liiklejaid. Igal juhul peaksid nii autojuhid sõiduteel kui ka erinevate liiklusvahendite kasutajad kõnniteel arvestama nendega, kes liiguvad aeglasemalt. Neist möödudes tuleb vajadusel langetada kiirust, et vähendada ohtlike momentide ja õnnetuste hulka,“ selgitas Kruus.

Balti riikide liikluskultuuri võrreldes on märgata, et kõnniteel kihutavad elektritõukerattad häirivad kõigis riikides ligi pooli jalakäijaid. Eestlasi segavad teistest rohkem ka sealsamas kihutavad jalgratturid. Leedukaid häirivad kõige enam linnades autode vahel manööverdavad jalgrattad, mopeedid ja mootorrattad. Kõige rahulikumalt suhtuvad eri liiklusvahenditesse samal teel Läti elanikud.

If Kindlustuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 26/09/2023 08:12:14