Kalev Tiku gürokopter. Foto: FB

Võrumaal Ridali lennuväljalt tuule tiibadesse saanud elupõline lennundusfanaatik Kalev Tikk kukkus suve algul Harjumaal gürokopteriga alla ning suri 60-aastasena. Uurimine selgitas välja, et traagilise õnnetuse põhjustas ohtlik manööver elektriliinide vältimiseks.

15. juunil kell 20.55 sai häirekeskus teate, et Rae vallas Aruvalla külas kukkus alla gürokopter. Gürokopter Celier Xenon 4 kukkus Vaida-Urge tee 9. kilomeetril asfaltkattega sõiduteele. Õnnetuse tagajärjel masin purunes ja süttis põlema. Lennumasinas olnud mees hukkus.

„Praeguseks on teada, et alla kukkunud gürokopteris oli 60-aastane mees, kes oli masinaga tegemas lennuharjutusi,” teatas samal õhtul Ida-Harju politseijaoskonna välijuht Marko Schmidt. „Harjutuste tegemist jälgis maapinnal mehe sõber, kelle sõnul oli tegemist kogenud lenduriga. Praeguseks kogutud info viitab sellele, et ühe harjutuse käigus, kus masin pidi liueldes maanduma, läks midagi valesti ja masin kukkus alla. Esialgse info kohaselt kukkus lennuvahend alla 50‒70 meetri kõrguselt.”

Hiljem selgus, et surma sai tunnustatud lennundusentusiast Kalev Tikk.

Eesti lennuspordi föderatsiooni president Jaano Rässa märkis Õhtulehele, et Tikk oli gürokopteriga (nn odavhelikopter ehk eksperimentaalne lennuki ja helikopteri vahepealne õhusõiduk, mis vajab lühikest stardi- ja veel lühemat maandumisrada – toim) teinud umbes 150 lendu ja polnud kahtlemata algaja piloot. Meest teati kuumaõhupallide piloodina, nendega oli tal kirjas tuhatkond lendu.

Rässa teatel oli Kalev Tikk kooliajast peale absoluutne lennundusfanaatik. Tema sõnul oli Tikk pärit Setomaalt Meremäelt ning lennuhuvi sai alguse Ridalist, kus noormees hakkas käima purilennuga tegelemas.

Lennuspordi föderatsiooni teatel alustas Tikk oma lennuteed Nõukogude ajal ALMAVÜs purilennunduse ning langevarjuhüpetega, viimasel ajal oli põhiliselt aktiivne eeskätt kuumaõhupallinduses, kuid ka tiibvarjude ning gürokopterite alal.

„Kalev oli ihu ja hingega alati võimalusel lendamas, ta jagas oma kirge paljude teistega ning andis oskusi meisterlikult edasi. Lennunduses tegelevad paljud inimesed eneseteostusega, aga vähesed suudavad viia isikliku positiivse energia massidesse, eriti meie väikeses Eestis. Kaastunne tema lähedastele ning kena igavikulist lendu Kalevile!” teatas föderatsioon.

Tartu lähistel lennundusmuuseumis peetud lennunduspäevadel mälestati Kalev Tikku vaikuseminutitega.

Piloodi saatuslik eksimus
Ohutusjuurdluse keskus (OJK) avaldas septembris õnnetuse kohta põhjaliku ülevaate. Uurimises leiti, et lennusõiduk kukkus alla piloodi süül, kes sooritas liialt ohtliku manöövri.

OJK avaldas õnnetuse kohta põhjaliku kuueleheküljelise analüüsi. Gürokopteri piloodi eesmärk oli 15. juuni õhtul harjutada erinevaid manöövreid, millega ta soovis 17. ja 18. juunil Tartu lähistel toimuvate Eesti Lennupäevade raames demonstratsioonlendudega esineda. Pealtnägijate ütluste kohaselt kavatses Tikk sel päeval erinevate manöövrite hulgas harjutada ka mittetöötava mootoriga maandumist. Tunnistajate ütluste kohaselt kuulsid nad kell 20.55, kuidas õhusõiduki mootor õhus seiskus, mõned sekundid hiljem kuulsid nad suurt pauku ning mõni hetk hiljem nägid nad leeke õnnetuskohas.

„Kuna tunnistajate hinnangul kestis lend pärast mootori seiskumist veel vaid 3-5 sekundit, võib hinnata, et manöövri sooritamise hetkel võis õhusõiduki kõrgus maapinnast olla maksimaalselt 200 meetrit,” hindas OJK.

Sündmuskoha vahetus läheduses paiknevad elektriliinid, millest tulenevalt oletab OJK, et Tikk sooritas kiire vasakpöörde, et vältida elektriliinidesse vajumise ohtu. Selle manöövriga kaotas ta aga palju kiirust ning kõrgust.

„Tulenevalt vähesest lennukõrgusest ei õnnestunud piloodil rootori pöörlemist enam saavutada ning õhusõiduk kukkus maanteele, põhjustades selle piloodi hukkumise,” teatas keskus.

Sündmuspaigalt leitud asitõendid ei viidanud ühelegi tehnilisele rikkele, mis oleksid võinud põhjustada õhusõiduki mootori või rootori soovimatu seiskumise.

OJK tõi välja ühe põhjuse, mis kogenud piloodi eksimuseni võis viia: nimelt soovi esineda lennupäevadel võimalikult hästi.

„Tulenevalt oletatavast sooritussurvest valmistuda kahe päeva pärast toimuvateks demonstratsioonlendudeks, ei arvestanud piloot korrektselt ilmastikuoludega ega kasutanud soovitud manöövrite sooritamiseks seisatud mootoriga gürokopteril sobivat lennukõrgust ega piloteerimisvõtteid,” hindas ohutusjuurdluse keskus.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 21/09/2023 08:57:46