Foto: Merje Meisalu, riigikogu

Välisminister Margus Tsahkna esines riigikogus poliitilise avaldusega, milles rõhutas, et Eesti välispoliitika peamine ülesanne on kindlustada üheskoos liitlaste ja partneritega, et Venemaa lõpetaks agressiooni Ukrainas ja korvaks tekitatud kahju.

Selle eesmärgi saavutamiseks keskendub välisministeerium kolmele suurele poliitikasuunale, milleks on agressiooni hinna tõstmine, Ukraina toetamine ning võitlus karistamatusega. „Eesti sõnum on ühene: meie eesmärk on sanktsioonide ja igakülgse isoleerimisega agressorriiki maksimaalselt kahjustada,“ märkis minister.

Selle saavutamiseks töötab välisministeerium lähinädalatel välja täiendavad sanktsiooniettepanekud, millele Euroopa liidus toetust otsima hakatakse. Lisaks toob välisministeerium valitsusse Euroopale suunda näitava seaduseelnõu, mis loob Eestile ja pretsedendina ka Euroopale õigusliku mehhanismi Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtuks Ukraina ülesehituses.

Kõikidele ettevõtjatele pani minister südamele, et igasugune kauba tegemine Venemaaga aitab agressorit sõjas ja on seega mööndusteta taunitav. „Lõpetage selline äri,“ rõhutas Tsahkna.

Olulise suunana jätkab Eesti Ukraina igakülgset toetamist ja kutsub kõiki maailma riike üles andma Ukrainale kogu seda varustust, mida nad lahingutegevuses vajavad, ning tegema seda kiiremini kui seni.

Samuti on Eesti veendunud, et kurja teinud peavad saama õiglaselt karistatud. Seetõttu toetab Eesti kõigiti sõjakuritegude uurimist ja nende toimepanijate vastutusele võtmist, aga ka agressioonikuriteo tarbeks rahvusvahelise eritribunali moodustamist.

Euroopa liidu ja NATO laienemisest rääkides rõhutas minister, et Eesti toetab selgelt ja kindlameelselt Ukraina euroatlantilisi püüdlusi.

Minister tuletas meelde, et Venemaa agressioon Ukrainas on seadnud kaalule palju enamat kui Ukraina tulevik.

„Kui sõja lõpuks kujuneb rahvusvahelise elu normiks see, et suurriigist agressor saab relva jõul hävitada oma väiksemaid naabreid, muuta nende piire ja tühistada lausa rahvaid, siis on rahvusvahelisel õigusel põhinev maailmakord mööndusteta lõppenud ja jõhker jõupoliitika koos kõige selle juurde kuuluvaga tagasi,“ märkis Tsahkna.

„Eesti jaoks on selles sõjas seetõttu kaalul ei vähemat ega rohkemat kui eksistentsiaalsed julgeolekuhuvid,“ lisas ta.
 

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 21/09/2023 08:13:41