Pühajärve rand. Foto: Otepää VV

Tänavune suvi oli Eestis normist soojem, Eesti keskmisena oli sademeid normist pisut vähem ning päikesepaistet normist pisut enam. Kuumalaineid jõudis sel suvel Eestisse üks – see kestis veidi üle nädala ja lõppes jaanilaupäeval. Mitmel pool aga tegid kahju (äikese)tormid.

Õhutemperatuur
Suve keskmine õhutemperatuur oli 17,0°C (norm 16,4 °C).

Tänavune suvi jagab soojuselt 17.-22. kohta. Sama soe oli suvi aastatel 1959, 1973, 1979, 1988 ja 2001.

Suve keskmisena kõige soojem koht oli Pärnu rannikujaamas 18,0°C (norm 17,0°C). Suve keskmisena kõige jahedam oli Kuusiku meteoroloogiajaamas 16,4°C (norm 16,0°C). Suve maksimaalne õhutemperatuur oli 33,1°C, mis mõõdeti 7. augustil Pärnu rannikujaamas. Suve minimaalseim õhutemperatuur oli –3,3°C, mis mõõdeti 2. juunil Kuusiku meteoroloogiajaamas.

Sel suvel jõudis Eestisse üks kuumalaine, mis saabus 14. juunil ja kestis 23. juunini.

Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid kolmel kuni seitsmel järjestikusel päeval 27°C-ni või kõrgemale. Eriti ohtliku kuumalainet (30°C kolme või enama päeva jooksul) sel suvel ei olnud.

Troopilisi öid, kui öö minimaalne õhutemperatuur ei lange alla +20°C, oli sel suvel vaid augustis üksikutes kohtades ühel korral.

Kõige soojem kuu oli august. Augusti Eesti keskmine õhutemperatuur oli 18,0°C (norm 16,7°C). Ka mullu oli august suvekuudest kõige soojem. Viimase saja aasta jooksul on august juulist soojem olnud 24 aastal.

Kõige jahedam kuu oli juuni. Juuni Eesti keskmine õhutemperatuuri oli 16,5 kraadi (norm 14,8 kraadi). Juuni algus oli eriliselt jahe – sagedased ja tugevad öökülmad tegid kõikjal liiga külmaõrnematele taimedele. Juuni alguse jahedus asendus kuu teisel poolel juba kuumalainega.

Jahe juuni algus tõi kahele ilmajaamale kaasa uued juuni külmarekordid, õhutemperatuur langes: Kuusiku meteoroloogiajaamas 2. juunil –3,3 kraadini; Narva meteoroloogiajaamas 11. juunil –1,5 kraadini.

Sademed
Suve sajusumma oli Eesti keskmisena 212 mm, norm 218 mm (s.o 97%).

Arvestatuna 1922. aastast on tänavune suvi kuivuselt 59. koha vääriline. Kuivemaid suvesid on olnud 59 aastal, sajusemaid 42 aastal.

Suve esimene kuu möödus oluliste sadudeta, kuid juuli ja august olid enamikus kohtades normist sajusemad. Kolme suvekuu jooksul kokku oli enamikus kohtades sademeid normist vähem, üksikutes kohtades oli suviseid sademeid peaaegu poolteist sajunormi.

Päevi, mil sadas 0,1 mm ja enam, oli Ristna rannikujaamas 36 ning Kuusiku meteoroloogiajaamas kõige enam, 48 päeva. Päevi, mil sadas 1 mm ja enam, oli Narva meteoroloogiajaamas 24 ning Viljandi meteoroloogiajaamas kõige enam, 36 päeva.

Kõige sajusem koht suve keskmisena oli Tallinn-Harku aeroloogiajaam: 284 mm (norm 235 mm ehk 121% normist). Kõige kuivem koht suve keskmisena oli Kunda rannikujaam: 130 mm (norm 205 mm ehk 63% normist).

Kõige kuivem kuu oli juuni. Juuni Eesti keskmine sajuhulk oli 27 mm (norm 70 mm). Alates 1922. aastast on juuni veel kuivem olnud seitsmel aastal. Juunis sadas enamikus kohtades vähe, vaid üksikutes kohtades sadas enam kui pool kuu sajunormist. Eriti kuiv oli kuu teine kolmandik, mil mitmel pool ei sadanud piiskagi. Tallinnas ja Valgas ei ole nii kuiva jaanikuud varem olnud.

Eriliselt kuivale juunile järgnes sajune juuli. Eesti keskmine sajuhulk juulis oli 87 mm (norm 67 mm). Juuli möödus enamikus kohtades sagedaste sadudega, mõnel pool tuli ööpäevaga vihmavett enam kui pool sajunormist. Juulis on vaid üks päev, mil mitte ükski seirejaam ei registreerinud sadu, see oli 12. juuli.

Tugevamad hoogsajud tabasid Tallinna 26. juulil, mil ööpäevaga tuli vihmavett 48 mm ehk 58% juuli sajunormist, sellest 25 mm sadas ühe tunniga. Tugev vihmasadu põhjustas mitmel pool linnas üleujutusi.

Kõige sajusem kuu oli august. Augusti Eesti keskmine sajuhulk oli 99 mm (norm 81 mm). Sademeid oli augustis piirkonniti väga erinevalt – mõnel pool oli sademeid veidi üle poole sajunormist, mõnel pool aga oli sademeid enam kui kaks sajunormi.

Lõuna-Eestit tabasid suuremad vihmad augusti teise dekaadi lõpul – 19. augustil tuli Mehikoorma hüdromeetriajaamas vihmavett 53 mm (s.o 68% kuu sajunormist), sellest 28 mm sadas maha vaid ühe tunniga. Valgas mõõdeti 19. augustil sademete summaks 44 mm (s.o 56% kuu sajunormist), sellest 22 mm sadas ühe tunniga.

Päikesepaiste
Päikest oli suve jooksul Eesti keskmisena 855,2 tundi ehk 106% normist (norm 808,7 tundi).

Kõige enam päikest oli juunis. Juuni Eesti keskmine päikesepaiste summa oli 388,7 tundi (norm 275,3 tundi). Arvestatuna 1961. aastast ei ole juunis varem nii palju päikest paistnud. Mullu oli samuti kõige enam päiksest just juunis.

Kõige rohkem päikest suve jooksul oli Roomassaare rannikujaamas, 981,8 tundi. Kõige vähem päikest suve jooksul oli Tõravere meteoroloogiajaamas, 763,3 tundi ehk 101% normist (norm 754,3 tundi).

Tormituuled ja trombid
Kõige tugevam tuuleiil 29,0 m/s registreeriti 7. augustil Sõrve rannikujaamas.

25. juuli õhtupoolikul esines Põlvamaa Jaanimõisa küla lähistel tromb. Tromb lõhkus oma teekonnal puid ja mitmeid katuseid.

Ööl vastu 31. augustit võis Tsooru külas Võrumaal olla tegemist ka trombiga.

Vesipükse oli arvukalt, mõnikord oli näha suisa mitut korraga.

Erilisemad ilmasündmused
7. augustil üle Eesti liikunud torm tõi mitmel pool endaga kaasa tugevaid tuulepuhanguid, äikest ning raheteri, mis olid tavapärasest kõvasti suuremad ning tekitasid ka palju kahjustusi. Enam sai hiidrahe jõudu tunda Sõrve poolsaar, kus hiidrahe lõhkus nii autosid kui ka kasvuhooneid. Tuule iilide kiiruseks tormi ajal mõõdeti Sõrve rannikujaamas 29,0 m/s.

Augusti lõpul (30.–31. august) liikus üle Eesti tugev äiksetorm. Tugevatest sadudest tekkisid mõnel pool üleujutused, tormituuled murdsid rohkelt puid ning lõhkusid mitmel pool hoonete katuseid. Enam sai tormis kannatada Lõuna-Eesti.

Suve äikeselisim päev oli 7. august, sel päeval registreeriti pilv-maa välke 2538 ja pilv-pilv välke 7249. Saare maakonnas oli 0,38 pilv-maa välgulööki ruutkilomeetri kohta (2022. aasta keskmine oli 0,24).

7. augusti pärastlõunasel ajal Torgu-Mõisakülas sadanud raheterad olid rekordiväärilised – raheterade läbimõõduga 8 cm. Eelmine rekord 7 cm pärines 2000. aastast.

Autor: KESKKONNAAGENTUUR
Viimati muudetud: 14/09/2023 09:03:35