Ilmar Tagel demonstreerib kohta, kus omavalitsuse ammuse otsuse kohaselt lõppeb tema kodumaja piir. Foto: Vidrik Võsoberg

Põlva tuntuim veteransportlane Ilmar Tagel (81) pahandab avalikult staažika vallaametniku üle, kes veerandsada aastat tagasi laskis väidetavalt tema kõrvalmaja piirid liialt kaugele lükata ja jättis Tageli kodumaja ilma ametlikust juurdepääsuteest. Nüüd on teema taas päevakorrale tõusnud, kuna korteriühistu plaanib aastakümneid hiljem mure lõplikult lahendada ja endale isikliku juurdepääsutee rajada – see aga kujuneks majaelaniku sõnul asjaolusid arvestades keerukaks ja kalliks.

Spordivõistlustelt oma vanuseklassis auhinnakohti napsav Ilmar Tagel saatis augusti lõpus avaliku pöördumise Põlva vallavalitsuse ametnikule Tiivi Partsile (temagi on muide veteranide klassis märkimisväärseid sporditulemusi näidanud), vallavalitsusele ja -volikogule. Esmapilgul raskesti mõistetavas kirjas pöördub Piiri tänav 4 kortermajas elav Tagel aastasse 1998.

„10. veebruaril 1998, südatalvel, võtsite Te Põlva linna peamaakorraldajana osa Põlva linnas Piiri tn 6 45-korterilise elamu maaüksuse piiride kättenäitamisest. [---] Koostatud katastriüksuse toimiku alusel määrati Põlva linnavalitsuse korraldusega 26. veebruaril 1998 Põlva Piiri 6 viiekorruselise elamu teenindamiseks vajaliku maa suurus. Eelnimetatud toimingute alusel jäeti kõrvalasuv 1979. aastal ehitatud 30-korteriline elamu ilma vastavalt ehitusprojektile ja eelarvele maja lõunapoolsesse otsa peatöövõtja Põlva Mehhaniseeritud Ehituskolonni (MEK) poolt rajatud asfaldist ühendusteest (ligi 100 meetrit) avalikule teele Piiri tänavale,” pahandab Tagel 25 aastat hiljem Partsiga, kes praegu on Põlva vallavalitsuse maaspetsialisti ametis.

Tagel märgib oma pöördumises, et Piiri 6 piirid lükati toona sisuliselt vastu Piiri 4 majaseina, tuntav osa Piiri 4 elamumaast ja avalik juurdepääsutee võeti ära. Kujunes olukord, kus Piiri 6 majal on kaks juurdepääsuteed (teine neist maja taga) ja Piiri 4-l üldse mitte. Teisel pool asuv Piiri 2 ühistu pani enda kodumaja eest kulgeva ühendustee maja nr 4 elanikele ammu kinni.

Jant Piiri 4 juurdepääsutee teemal on käinud juba vähemalt 2005. aastast. 2006. aasta veebruaris kirjutas Piiri 4 elanik Vladimir Volžin avalikus kirjas ametnik Tiivi Partsile, et tolle sõnade kohaselt on Piiri 2 elanikel kõik õigused kasutada eramaad oma suva järgi ja soovi korral ka sulgeda läbipääs teise maja elanikele. Volžin vaidles sellele vastu, viidates toonase linnapea Tarmo Tamme selleteemalisele kirjale. Tamm viitas asjaõigusseadusele, mis ütleb, et kui kinnisasja omanikul puudub avalikult teelt vajalik juurdepääs, siis on tal õigus kasutada juurdepääsu üle võõra kinnistu.

Volžin märkis, et linn oli nõus Piiri 4 majale Piiri 2 krundi arvelt uue juurdepääsutee rajama, kuid Piiri 4 elanikele pakutud lahendus ei sobinud – see rikkunuks ära mõlema krundi haljastuse.

Tiivi Parts teatas oma vastuskirjas Volžinile muu hulgas seda, et „omal ajal jäeti projektis ettenähtud juurdepääs riigi rahadega ehitamata”. Ilmar Tageli jaoks on see väide ka hulk aastaid hiljem solvav: ta viitas, et töötas ise MEKi osakonnajuhatajana Piiri 6 ehitamise juures ja ühtki juurdepääsuteed rajamata ei jätnud.

Tagel tahab Partsilt teada, miks ta omal ajal määras Piiri 6 elamu piirid südatalvel, ent naabermajade omad alles hiljem suvel; miks lükati Piiri 6 piir vastu Piiri 4 niiskuskaitseriba ning miks eirati toonase maakorraldusseaduse sätteid, jättes Piiri 4 ilma väljapääsust avalikule tänavale.

„See on 34 aasta kestel põhjustanud suuri üleelamisi Piiri 4 elanikele,” kurtis pahaselt Tagel, kes enda sõnul on Piiri 4 elanik juba aastast 1979.

2006. aastal proovis ka Piiri 6 oma kinnistut naabermaja autodele sulgeda, kuid see ei läinud läbi.

Kokkuvõtlikult on seis praegu selline, et Piiri 2 poolt on juurdepääsuteel keelumärk ja lilleklumbid ning Piiri 4 elanike liiklus käib Piiri 6 majaesise või -taguse kaudu. Vähemasti majaesine tee on mitmekordse koormuse tõttu kehvas seisus ja Piiri 6 korteriühistu juhatus saatis kevadel naabermajale pöördumise, milles öeldi, et tee hooldus ja remondikulud tuleks edaspidi teha pooleks.

Miks nüüd?
LõunaLeht küsis Ilmar Tagelilt esimese asjana, miks kaebab ta Partsi tegevuse peale piiride määramisel just nüüd – 25 aastat hiljem, seda enam, et liiklus käib ju Piiri 6 kinnistu kaudu takistusteta niikuinii.

Tageli sõnul otsustas Piiri 4 korteriomanike üldkoosolek kevadel hakata uurima oma isikliku juurdepääsutee rajamise võimalusi. Vahepeal on toimunud erinevaid konsultatsioone ning 23. augustil otsustas KÜ juhatus esialgu tellida tee rajamise projekti.

Projekteerimise maksumus on umbes 6000 eurot ja Ilmar Tageli hinnangul võib kogu projekt minna maksma 50 000 ringis. Tee-ehitus on planeeritaval alal väga nõudlik ja kallis tegevus, sest selle alla jääb gaasitrass. Tageli sõnul võib gaasifirma nõuda näiteks trassi mujale paigaldamist ning see oleks Piiri 4 elanikele väga kulukas. Lisaks tuleks lõigult maha võtta puud ja tee rajamine võiks Tageli hinnangul kahjustada ka Piiri 4 vundamenti.

„Tahetakse, et teeme sinna maja otsa gaasitrassi peale uue tee, mina olen sellele vastu,” ütleb eakas spordimees ja omaaegne MEKi mees.

Lühidalt: Ilmar Tagel leiab, et uue kalli tee rajamise juttu poleks, kui linnavalitsus oleks omal ajal juurdepääsutee Piiri 6 asemel Piiri 4 külge kinnistanud.

Ta toob veel välja ka selle, et gaasitorustik on vana ning sisuliselt võib juhtuda ka nii, et tee tehakse valmis, aga siis tahab gaasiettevõte selle varsti torustiku vahetamiseks üles kaevata.

Veteransportlase ja põlise piirineljalase nägemuse kohaselt võiks tema kodumaja rääkida naabritega läbi, et seada emmale-kummale olemasolevale teele ametlik servituut. Seda kohustab tema sõnul lubama seadus ning kui Piiri 2 ja 6 majad peaksidki vastu puiklema, siis kujuneks kohtusse pöördumine märksa odavamaks kui uue tee ehitus. Tageli teatel on kohtusse pöördumise riigilõiv 70 eurot.

„Minu kõige peamine nägemus oleks, et vald võtaks need 100 meetrit teed ja erastaks ära, võtaks endale, kuna see käkk on kokku keeratud tegelikult valla poolt,” hindas ta lisaks.

Veel viitab majaelanik, et uus Piiri tänavale avanev teelõiguke koormaks seal liiklust – nii kujuneks olukord, kus peatänav on paljude väikeste ristmikega hakitud.

„Ma olin MEKis tootmisosakonna juhataja, Põlva MEK organiseeris meie maja väljapääsutee ja liiklus käis siin aastaid, ei olnud üldse probleemi kuni 2005. aastani. Me ei teadnud selle ajani, et selline asi [juurdepääsutee kinnistamine hiljem ehitatud Piiri 6 juurde] on 1998. aastal tehtud,” pahandas Tagel.

LõunaLehte huvitab, miks pahandab Tagel just Partsiga, mitte aga maja haldaja ja korteriühistu juhatuse liikme Rene Kintsirauaga, kes on uue juurdepääsutee rajamise eestvedajaid.

„Kuidas ta saab riigiametnikuna töötada, mis ajendil ta seda tegi?” tahab Tagel enda sõnul teada. „Praegu meie maja lõunapoolne piir lõppeb niiskuskaitseribaga. See tähendab, et meil ei ole ka maja hoolduseks maad, kui midagi juhtub näiteks välisseinaga. Siis peame teise maja poole pöörduma ja teine maja võib meile ära ütelda – eraomand on püha.”

Põlva vallavalitsuse maaspetsialist Tiivi Parts ütles LõunaLehele, et Ilmar Tageli kirjale (mis on nüüd augustis uuesti saadetud) on vallavalitsus aprillis ühe korra juba vastanud.

„Omavalitsuse poolt 25 aastat tagasi tehtud toimingud olid kooskõlas toimingute tegemise ajal kehtinud seadusandlusega,” kommenteeris ta lühidalt Tageli etteheiteid. „Olemasoleva juurdepääsutee korrashoiu ja säilimise nimel on vajalik mõistlik omavaheline koostöö.”

Uus juurdepääsutee või servituut? Kommenteerib Piiri 4 haldur ja korteriühistu juhatuse liige Rene Kintsiraud:
13. aprilli 2023 korteriomanike üldkoosolek otsustas 20 korteri poolthäälega 22-st projekteerida oma juurdepääsu tee Piiri tänavale ja uurida selle rajamise võimalusi. Tegu on 30 korteriga majaga. Seega 2/3 kogu maja häältest on reaalselt otsuse teinud. Minu praktikas on see pigem keskmisest suurem osalusprotsent teiste korteriühistutega võrreldes. Oluline on siinkohal märkida, et osalenutest 13 korteri omanikud muuseas toetasid ka ideed, et küsida Piiri 2 ja Piiri 6 osas servituudi kohta infot. See ka juhatusel tulevikus plaanis on. Hetkel täidab juhatus korrektselt üldkoosolekul antud enim poolthääli saanud korraldust (oma ligipääsu tee projekteerimine). Kui projekteerimine on lõpule viidud, siis esitatakse Piiri 2 ja Piiri 6 kohta ka infopäring, et mis tingimustel ja kas üldse on sealsed ühistud valmis kaaluma servituuti ligipääsutee jaoks.

Eesmärk on, et kui tullakse uuesti kokku ligipääsutemaatikat arutama, siis liikmetel oleks üldkoosolekul otsustamiseks piisavalt infot. Hetkel käib eeltoimingute tegemine. Järgmise aasta üldkoosolekul soovitakse vastavalt üldkoosoleku korraldusele esitada nii oma tee loomise maksumus ja tingimused kui ka arvamus kõrvalkinnistutelt servituudi osas.

Maksumuse kohta on ilma projektita ja korrektset hinnapäringut läbi viimata ikka väga ennatlik sõna võtta. Loodan siiralt, et kui kajastatakse selle temaatika ümber mõnda rahalist mõõdet, siis küsitakse ka, kust see rahaline mõõde on tekkinud ja millele tugineb. Vastasel juhul on tegu kellegi kohvipaksu pealt kalkuleeritud maksumusega. Praktika on näidanud, et paraku need maksumused paika ei pea ja loodetavasti selliseid ilma alusandmeteta maksumusi ei kajastata.

Selles korteriühistus käib tegevus korrektselt ja seaduse alusel: üldkoosolek teeb otsuse, juhatus korraldab otsuse täideviimist, kui on jõutud järgmisse etappi, siis tuleb üldkoosolek uuesti kokku. Ehk siis konkreetselt üldkoosolek tegi otsuse, et enim pakub huvi ligipääsutee rajamine omalt maalt ja tuleb see ära projekteerida. Juhatus saadud volituste alusel korraldab projekteerimise. Kui projekteerimine tehtud, siis viiakse läbi hinnapäring, küsitakse kõrvalkinnistute arvamusi servituudi võimalikkuse kohta. Siis tullakse kokku üldkoosolekule, et otsustada. Piiri 4 üldkoosolekul otsuse teinud liikmed on väga korrektselt otsustanud ja enda soovid paika pannud.

Tegu on klassikalise juhtumiga korteriühistus, kus toimub üldkoosoleku arutelu, kohal on väga palju liikmeid, liikmed võtavad vastu otsuse. Osadele otsus ei meeldi. Vahendeid valimata hakatakse mõjutama enamuse tahte täideviimist, takistama selle täitmist.

Servituut ei ole võluvits. Servituudiga kaasnevad samuti kohustused. Lisaks peab samamoodi osalema ka teehoolduse kuludes, vajadusel kasvõi teeremondi kulusid kompenseerima. Aprillikuisel üldkoosolekul enamus soovis saada täpset pilti ette oma ligipääsutee loomise võimalustest, s.t projekteerida. Keegi ei ole otsustanud tee-ehitust teostada. Eks ilmselt ollaksegi väsinud sellest pidevast ebakindlusest – kas ja mis teed pidi maja juurde saab või ei saa. Tahetakse ikka oma maalt koju saada. Mis on ka täiesti ootuspärane korteriomaniku soov. Usun, et tahetakse teema lahendada jäädavalt. Oma ligipääsutee seda võimaldab. Oma maal oled ise peremees.

Korteriühistu juhatus loodab, et ka Põlva vallavalitsus osutab tuge, kui peaks üldkoosolek tulevikus otsustama Piiri 4 oma ligipääsutee rajada. Usun, et on ka kohaliku omavalitsuse huvi, et kogukonnas oleks tagatud kindlus, kindlus kasvõi selles osas, et probleemivabalt saab autoga sõita enda kodu ette. Senini on kõik minu poolt saadetud ligipääsutee teemal päringud vallavalitsusest saanud tähtaegsed ning korrektsed vastused. Loodame, et ka tulevikus, kui korteriühistu vajab taas abi või toetust, leiab vallavalitsus samuti võimalused, et selle Põlva mõistes pretsedenditu olukorra saaks lahendatud nii, nagu Piiri 4 korteriomanike enamus selle otsustab.

Et fookus ei kaoks: 2/3 korteriomanikke on otsustanud, et nad tahavad projekteerida enda koju, enda maalt ligipääsutee Piiri tänavale. Põhjuseks, et hetkel puudub neil oma kinnistult sõidukiga ligipääs Piiri tänavale. Kasutatakse kokkuleppe alusel kõrvalkinnistu teed. Projekteerimise eesmärk on, et teada saada täpsed võimalused ja maksumus. Tegu on korteriomanike väga suure enamuse otsusega, mida täide saadetakse. Toonitada tuleb, et tee ehitust ei ole otsustatud. Otsustatud on projekteerida, et teada saada, kas üldse ja mis maksumusega on võimalik seda teha.

 

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 11/09/2023 07:54:50