Kohaliku kanalisatsioonisüsteemi rajamine Räpinas vallas. Kinnistuomanik sai hajaasustuse programmi voorust eitava vastuse ning tegi tööd oma kulu ja kirjadega. Foto: LLi arhiiv

Juriidiliselt on kõik korrektne, kui vallakodanikust vallajuht hajaasustuse programmist toetust taotleb ja saab. Räpina valla juhtum tõstatab aga moraalse dilemma: kui eetiline on, kui kahekordse keskmise palgaga omavalitsusjuht toetuse abil endale vee- või kanalisatsioonisüsteemi rajab ning mõni teine vallapere eelarve ammendumise tõttu toetuseta jääb? Nagu selgub, siis ei näe mitmed teised meie kandi vallajuhid olukorras probleemi. „Vallavanem on tavaline vallakodanik ja maksumaksja,” leiab üks neist.

Räpina vallas jagati tänavu hajaasustuse programmi raha peamiselt vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks. Eesti Päevaleht avaldas sel nädalal, et teiste seas osutusid programmivooru käigus väljavalituks Räpina vallavanem Enel Liin ja abivallavanem Riho Luht. Vallavanem Liinile määras Räpina vald 4035-eurose toetuse, millega rekonstrueerida Ivalombi kinnistu reoveesüsteem. Abivallavanemat Luhti toetas vald 4273 euroga, et ta saaks paigaldada Sõrra tallu biopuhasti. Luhti korraldusel ja allkirjaga oli loodud komisjon, kes taotlusi hindas, märkis väljaanne. Komisjon koosnes abivallavanemale alluvatest vallaametnikest.

Valla komisjon hindas neile esitatud 40 avaldusest nõuetele vastavaks 38 ja rahuldas neist 30 kohta esitatud taotluse. Lõplikult rahuldas vallavalitsus 28 taotlust.

Riik andis hajaasustuse programmi jaoks Räpina vallale 27 891 eurot, Põlvamaa omavalitsuste liit 22 109 eurot ja Räpina vald 50 000 eurot. Kokku läks jagamisele seega 100 000 eurot. Toetust taotleti kokku 150 000 euro ringis.

Päevaleht kuulis Räpina inimestelt, et nad ei pea seda siiski õigeks ega eelkõige eetiliseks, et toetusraha läks vallajuhtidele, samal ajal kui toetust hädasti vajavad vähekindlustatud pered jäid sellest ilma. Arutatakse ka seda, kas toetusi jagades ei peaks arvesse võtma inimeste sissetulekut. Samuti küsitakse, kas on õige, et riigi raha jagatakse ka rekonstrueerimiseks, või peaks eelkõige toetama majapidamisi, millesse tuleb veesüsteem alles rajada.

Palk: kahekordne keskmine
Räpina vallavanema palk oli kevadise seisuga 3400 eurot kuus, Riho Luht teenis 2300 eurot kuus. Eesti keskmine brutokuupalk oli esimeses kvartalis 1700 euro ringis ja Põlva maakonnas 1300 ringis.

Räpina vallavalitsus keeldus selgitamast, mille alusel Liini ja Luhti projektid välja valiti, sest see ei olevat avalik info. Valla kinnitusel hindas ametnike komisjon taotlusi riiklikult kehtestatud hindamisjuhendi alusel. Vastavatest aruteludest ja otsustamisest on puudutatud isikud end taandanud. Ka teeb vald projektide järelevalvet.

„Kas ma pean maamunalt ära kaduma?“ reageeris Räpina vallavanem Enel Liin Päevalehe küsimusele, miks ta iseendale hajaasustuse programmi toetuse määras, kui kümmekond seda samuti taotlenud peret sellest ilma jäid. Liin ei näinud olukorras juriidilist ega eetilist probleemi.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi teatel on ka vallajuhtidel kui kohalikel elanikel õigus toetust saada. Programmi tingimuste järgi peab olema taotleja alaline ja rahvastikuregistrikohane elukoht taotluse esitamise aasta algusest see majapidamine, millega seotud projektile toetust küsitakse.

Toetusraha kasutust kontrollib peale omavalitsuse ka riigi tugiteenuste keskus (RTK). Amet alustas ajalehe andmete alusel järelevalvemenetlust.

Iseenesest vastavad ka Enel Liin ja Riho Luht kindlasti ettevõtmise põhieesmärgile, mille RTK on sõnastanud nii: „Hajaasustuse programmi eesmärgiks on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades.”

Kolleegid ei mõista hukka
LõunaLeht päris mitmelt Kagu-Eesti vallajuhilt, kuidas nemad oma ametikaaslase Enel Liini juhtumit hindavad ning kas nemad ise on samasuguse toetuse taotlemisele mõelnud või selle lausa teoks teinud. Kokkuvõtlikult võib öelda, et omavalitsusjuhid ei rutanud Räpina vallavanemat hukka mõistma ning neist vähemalt üks on ka ise kodanikuna hajaasustuse programmi kasutanud.

„Jah, olen Antsla valla elanikuna toetust taotlenud 2023. aasta voorust ja olen saanud tingimusliku positiivse otsuse toetuse saamiseks,” teatas Antsla vallavanem Avo Kirsbaum. „Toetust taotlesin puurkaevu rajamiseks elamu varustamiseks veega, kuna olemasolev salvkaev ei tooda piisavalt puhast vett. Meie majapidamises elab aasta ringi seitse inimest, sh minu kolm alaealist last ja üks puudega eakas, minu isa. Ma ei osalenud hindamiskomisjoni töös ega vallavalitsuse istungil, kus otsused tehti. Hindamiskomisjoni liikmed töötavad hindamisjuhendi järgi.”

Kirsbaum ütles, et ta ei ole Räpina valla juhtumi kõigi asjaoludega kursis ning seega ei oska ta seda kommenteerida. Küll aga jätkus tal hajaasustuse programmile palju kiidusõnu.

„Antsla vallas on programmi rakendatud alates 2008. aastast. Selle aja jooksul on toetusest kasu saanud sajad majapidamised, kus elavad inimesed, ja nende lapsed on väga tänulikud toetusele. Hindan väga kõrgelt antud programmi, mis toetab otseselt maaelu säilimist hajaasustuses. Maal on väga keeruline, kui mitte võimatu elada, kui majas pole puhast vett või aasta ringi läbitavad teed,” sõnas vallavanem.

Setomaa vallavanem Raul Kudre ei ole ise hajaasustuse programmist toetust taotlenud, aga ta ei pea seda ka probleemiks.

„Tahaks öelda, et vallavanem on ka täitsa tavaline vallakodanik ja maksumaksja,” sõnas Kudre. „Otsused peavad olema läbipaistvad ja korrektsed ning kui on millinegi oht korruptsioonile või otsused näivad ebaeetilised, siis tuleb vastavalt seadustele nendest hoiduda ja kaasata erinevaid komisjone või otsustustasandeid.”

Ka Võru vallavanem Kalmer Puusepp näeb end lisaks ametile vallakodanikuna.

„Tänaseni pole vajadust olnud ja seega ei ole taotlust esitanud – kui vajadus tekib, siis taotlen, olenemata ametikohast,” ütles ta. „Määrus ei sätesta nõudeid ega piiranguid ametikohale – valda sissekirjutust omav vallavanem on ka valla kodanik. Samuti ei ole seatud piiranguid isiku või pere sissetuleku suuruse kohta. Kui isik vastab määruses sätestatud nõuetele, siis on õigus igal vallakodanikul hajaasustuse programmist toetust taotleda.”

Puusepp tõi välja, et toetuse otsustamise kohta on määruses väga konkreetsed reeglid ja seega on komisjoni kaalutlusõigus suhteliselt piiratud.

„Oluline on järgida menetluslikku poolt, st toetuse saajal ei tohi olla võimalust hindamisprotsessi mõjutada. Kas Räpina juhtumi korral rikuti menetlusreegleid, selgub järelevalve menetluse tulemusena,” ütles Enel Liini ametikaaslane kokkuvõtteks.

Kanepi vallavanem Mikk Järv pole ise hajaasustuse programmist raha taotlenud, aga temagi leiab, et taotleda võivad seda kõik tingimustele vastavad kodanikud olenemata ametikohast.

„Juriidiliselt ei ole taotlemine keelatud. Muus osas peab taotleja ise olukorda hindama,” ei soovinud Järv Räpina vallajuhtide taotluste osas arvamust avaldada.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 31/08/2023 08:35:13