Täna annab justiitsminister Kalle Laanet Vabaduse Tammepärja aumärgi teiste hulgas kolmele kagueestlasele: Elar Sarikule Võru-, Kalev Härgile Valga- ja Roman Parmasele Põlvamaalt.

Võrumaal piirkonnapolitseinikuna töötav Elar Sarik ütles, et aitas igati kaasa, ideest kuni teostamise lõpuni, et Võru raudteejaama kõrval seisaks mälestusmärk küüditatutele. „Tegime seda koos Võrumaa mementolastega,” lisas ta. Mälestusmärk avati 2016. aastal.

„Koos Vabadussõja ajaloo seltsi liikmetega otsime ja kaardistame Vabadussõjas langenute kalme. Alustasime Võru kalmistult, kus korrastasime üheksa hauda,” rääkis Sarik, kes on nii kaitseliitlane kui ka reservohvitser. Ta märkis, et on koos teistega välja öelnud mõtte, et Võru linnakalmistul asuv vabadusvõitlejate mälestusmärk ootab renoveerimist.

„Muidugi tuli aumärgi saamine ootamatult, sest olen seda põhitöö kõrvalt teinud vajaduse, mitte märgi pärast,” sõnas Sarik.

Kuus aastat Valga linnapea olnud, praegu sotsiaalkindlustusametis nõunikuna töötav Kalev Härk ütles, et on siiralt üllatunud aumärgi saamisest. Ta aimab selle taga Valga militaarmuuseumi inimesi, sest tal on nendega ühine huvi ajaloo vastu, kaasa arvatud militaarajaloo vastu.

„Olen viimastel aastatel hobi korras kogunud arhiividest ja kroonikatest Valga linna ajalugu puudutavaid materjale ja reastanud need kronoloogilisse järjekorda, sest internet võimaldab seda. Samuti olen kogutud materjali sidunud konkreetsete kohtade ja isikutega ning kõik see on internetis nähtav,” rääkis Härk. Ta lisas, et esimesed materjalid Valga kohta on juba 1266. aastast.

Härk meenutas, et linnapea-aastatel aitas ta võimaluste piires kaasa militaarmuuseumi arengule, et muuseumikompleks saaks projektidest tuleva raha toel edasi minna.

Põlvamaal pensionipõlve pidav ja kohaliku Memento eesotsas olev Roman Parmas seisis samuti hea selle eest, et maakonnakeskus saaks küüditatutele mälestusmärgi: otsis skulptori ja aitas kaasa nii teostamise kui ka märgi püstitamisega seotud küsimuste lahendamisele. 2020. aasta 14. juunist on ka Põlvas viimase Eesti maakonnakeskusena mälestusmärk küüditatutele.

Parmase teine oluline töö on maakonna mementolaste tegevuse organiseerimine. Memento Põlvamaa ühendus moodustati 2019. aastal.

„Igal suvel korraldan mementolastele õppereisi Eesti erinevatesse paikadesse, kuid oleme käinud ka Lätis ja Leedus. Meile, enamasti eakatele, on sõidud maakonnast välja suureks vahelduseks. Neid huvitab ka mujalt küüditatute saatus ja see, kas seal elab kedagi, kellega Siberis koos oldi,” rääkis ta.

Siberis sündinud Parmas alustas kümme aastat tagasi koostööd represseeritute registri bürooga, et aidata jäädvustada langenuid ja represseerimise ohvreid. Oma tegemisi soovib ta jätkata.

Vabaduse Tammepärja aumärk antakse neile, kellel on väärilisi teeneid Eesti riigi ja rahva lähiajaloo mälestuse hoidmisel ja edasikandmisel. Täna antakse see aumärk 34 inimesele.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 04/09/2023 08:26:43