Septembrikuus peetava Paide parteikongressi suuremaks ülesandeks saab Keskerakonna ühtsuse otsimine ja selle leidmine.

Keskerakonnas käib äge siblimine, nagu mõnes ulakate poiste poolt lõhutud sipelgapesas. Loomakesed püüavad meeleheitlikult oma püramiidi endist uhkust taastada. Pesa kaitsevad kõik, kasutades oma tugevaid lõugu ja sipelgamürki.

Kuklased jooksevad ringi, haaravad siit ja sealt, aga tegelikult ei tea veel, milline lahendus aitaks.

Keskerakond on siiani leidnud kaks võimalikku pääsuteed. Üks, mille esindajad joondunud erakonna senise esimehe Jüri Ratase poolt soovitatud uue esimehe kandidaadi Tanel Kiige selja taha. Teised koonduvad senise aseesimehe, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti ümber. Mõlema lähim eesmärk on 10. septembril Paide linnas toimuval kongressil oma mees erakonna etteotsa hääletada. Tundub, et suuri probleeme siin pole. Peab võimalikult palju keskerakondlasi oma kandidaadi selja taha saama, neist aktiivsemad kongressile saatma ja seal õige valik tegema.

Asja kõver konks seisneb aga ühes lihtsas detailis, mis Keskerakonnale juba mitu korda kahju teinud. Nimelt pannakse kongressi delegaatide nimekirjad kokku partei kohalikes osakondades, kus kõik üksteist hästi tunnevad ja aimavad juba ette, kuidas keegi suurkogul valida võiks. Nii püütakse nimekirjadesse saada võimalikult palju neid liikmeid, kes konkreetse piirkonna poolt toetatud kandidaadi poolt hääle annaks.

Selge, et paremas seisus on siin Kiik, sest tema heaks töötab ka esimehe Ratase juhitav erakonna keskkontor oma ametnikega. Kõlvarti toetajaskond püüab leida mehhanismi, kuidas kohalike juhtide koostatud nimekirju vastaskandidaadi toetajatega tasakaalustada. 2016. aasta erakorralisel kongressil, kus murti lõplikult Edgar Savisaare 24 aastat kestnud mõjuvõimu selgroog, moodustas saali seltskonnast senise juhi toetajate osakaal kõvasti alla kolmandiku. Näiteks minu enda Savisaart toetava sõnavõtu ajal hakkas valdav osa saalist nihelema ja lõpuks ka jalgadega trampima, reetes telekaameratele ilmekalt kongressile pääsenud delegaatide meelsuse. Nüüd püüab vastaskandidaadi toetajaskond sellise olukorra kordumise vastu konkreetseid samme astuda.

Märksa keerumaks kujuneb Keskerakonna kaugema tuleviku visiooni kujundamine. Kummagi kandidaadi nägemus erineb teise omast tunduvalt. Juulikuus partei volikogu istungil peetud kõnes nimetas Ratas oma kandidaati Kiike erakonna tuleviku kandidaadiks, kes tooks erakonnale uue hingamise. „Meie eesmärk peab olema uuesti võtta peaministritool,” ütles Ratas.

Esimehe kandidaat Kõlvart oma kohtumistel rahvaga valitsusjuhi koha haaramisest ei räägi. Tema rõhutab esimese ülesandena Keskerakonna endise tugevuse ja sära taastamist. „Keskerakond peab tulema tagasi suurde mängu, meie järeltulijad kohustavad meid selleks,” ütles Kõlvart. Kui Kiik rõhutab rohkem liberaalseid väärtusi, siis Kõlvart jälle konservatiivseid. Näiteks abielu kohta ütles ta, et see saab olla vaid mehe ja naise vahel.

„Erakorralisel kongressil otsustame ühiselt erakonna edasise suuna ning meie valikutest sõltub, kas suudame taas tõusta Eesti poliitika juhtivaks jõuks,” kirjutab oma avalikus pöördumises Kiik. Vastaskandidaadi Kõlvarti pooldajad imestavad, sest Kiik ise on ju viimase seitsme aasta jooksul Keskerakonna ideoloogiat koos Ratastega kujundanud ja ka valimisplatvorme koostanud! Kui nende meeste juhtimise ajal on Keskerakond oma juhtiva jõu kaotanud, siis miks peaks nüüd neil samadel meestel õnnestuma selle juhtiva jõu taastamine?

Keskerakonna populaarsuse allakäik algas õige pea pärast seda, kui 2016. aasta kongressil sealsamas Paide spordisaalis, kus peetakse ka eelseisev XX kongress, sai partei juhtimise enda kätte Ratase meeskond koos ideoloog Kiigega.

Suuremaks mureks, millega kongressile minnakse, ongi Keskerakonna rolli hääbumine avalikkuse silmis. Populaarsuselt ollakse kolmandal, vahepeal isegi neljandal kohal, riigikogu valimistel kaotati tervelt kümme parlamendikohta, liikmete arv kahaneb iga nädalaga, aga noorte juurdekasvu võib täheldada vaid Tallinna linnas. Ühtegi uut ja ühiskonnas tähelepanu köitnud ideed partei praeguste liidrite suust pole juba ammu kostnud. Savisaare aegne keskpartei roll arvamusliidrina on minetatud.

Mineviku hindamisel valitseb kahe kandidaadi nägemuses selge vastuolu. Kiige kampaaniaüritustel Savisaare nime ja temaaegse Keskerakonna särava rolli meenutamist heaks tooniks ei peeta. Parem on eestlaste suurmehe rolli meenutamist ajaloos mitte puudutada, sest Ratasele see väga ei meeldivat. Kõlvarti kohtumistel aga võib alati tajuda Savisaare mõtte ja vaimu kohalolekut. LõunaLehele antud intervjuus ütles Kõlvart selgelt: „Ilma Edgar Savisaare pärandita Eesti Keskerakonda ei ole olemas.”

Nüüd jääbki siis Eesti seni veel ikka kõige suurema erakonna saatus otsustada Paide kongressile pääsevate delegaatide kainel mõistusel ja südametunnistusel. Ühest küljest valivad nad koduerakonna, kuid laiemalt vaadates ka Eesti riigi tulevikku, sest ilma poliitilise keskjõuta tänapäeva demokraatlikud riigid hakkama ei saa. Nii kujunebki parteikongressi suurimaks ülesandeks Keskerakonna ühtsuse tagamine. „Tehke, mis teete, aga ärge erakonda lõhki ajage. Teil läheb seda veel vaja!” meenutab Kõlvart kaasteelistele Savisaare üht viimast soovitust, mille ta oma õpilasele enne lahkumist kaasa andis.

 

 

Autor: HEIMAR LENK, ajakirjanik, Eesti Keskerakond
Viimati muudetud: 31/08/2023 07:53:56