Rahandusminister Mart Võrklaev tutvustas läinud nädalal valitsuskabinetile ettepanekuid hoiu-laenuühistute seadusega edasi liikumiseks. Selle tulemusel peavad hoiu-laenuühistud oma tegevuse hiljemalt 2029. aastaks ümber kujundama ühistupangaks, et hoiuste kaasamisega jätkata.

„Praegu kehtiv hoiu-laenuühistute seadus on ajale jalgu jäänud ja vajab muutmist. Probleemid ühistutega on ajaga süvenenud ja nendega tuleb tegeleda. Mäletame hästi kahte HLÜ maksejõuetuse juhtumit, kus sadu inimesi jäi oma rahast päevapealt ilma. Selliste juhtumite ennetamiseks on vaja reegleid karmistada,“ sõnas rahandusminister.

Võrklaev lisas, et täna on HLÜdes raha hoiustamine inimeste endi risk ja probleemide korral võib sealt raha kättesaamine olla keeruline kui mitte võimatu. „Ühistupangaks saamine annab topeltkaitse – ühelt poolt hakkab nende tegevust kontrollima finantsinspektsioon, mistõttu on raskustesse sattumine vähetõenäoline, kuid kui probleemid siiski ilmnevad, siis tagab raha kättesaamise Tagatisfond. Teatavasti on pankade hoiused 100 000 euro ulatuses garanteeritud, HLÜdes selline garantii täna puudub. Intressid on küll veidi kõrgemad, kuid risk oma rahast ilma jääda on samuti kõrgem,“ märkis minister.

HLÜde regulatsiooni uuendati viimati üle kümne aasta tagasi, kui enamik HLÜsid tegutses valdavalt lokaalselt, pakkudes laene piirkonna ettevõtetele ja oma rahalt teenimisvõimalusi kohalikele elanikele. Nüüdseks on HLÜde hoiuste maht ületanud 90 miljoni euro piiri ja liikmete arv jõudnud ligi 14 000ni. Sellega on kaotsi läinud ka algne sotsiaalse kontrolli idee, liikmed sageli ei tunne enam üksteist ega ühistu juhte, ega tea kuhu läheb ühistu raha. Hääletamisõigus otsustusprotsessis kaasa löömiseks antakse volitusega ühistu juhtidele.

Uued nõuded ühistute tegevusele on plaanis kehtestada kolmes etapis. 2024. aastast keelatakse hoiuseintresside reklaam ja uusi HLÜsid saab moodustada üksnes ühistupangana. Ühtlasi antakse ühistu liikmetele rohkem õigusi saada teavet ühistu tegevuse kohta.

Teises etapis ehk aastast 2025 rakenduvad muudatused suurendavad hoiu-laenuühistute läbipaistvust, nt antakse liikmetele rohkem õigusi üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja erikontrolli läbiviimiseks, piiratakse laenude andmist ühistu juhtidele ja nendega seotud isikutele. Lisaks piiratakse ka volitamist ja tõhustatakse välise audiitorkontrolli reegleid.

Viimases etapis peavad ühistud hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks ära otsustama, kas esitada tegevusloa taotlus finantsinspektsioonile või korraldama oma tegevuse ümber või lõpetama. Kui ühistu panga tegevusluba ei saa, võib see 2029. aastast jätkata tavalise tulundusühistuna, kus hoiuste kaasamine on keelatud. Nii on võimalik osutada makseteenuseid või pakkuda tarbijatele laene, mis vajab samuti eraldi tegevusluba. Ettevõtjatele laenamine tegevusluba ei vaja.

Hoiu-laenuühistud (sh Põlva oma) on riigi plaane valdkonna reformimiseks varasemat teravalt kritiseerinud. LõunaLeht kirjutas sel teemal viimati 5. jaanuaril loos „Käpardlikult käitunud riik tahab ravida peavalu pea mahavõtmise läbi”.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 24/08/2023 09:54:27