25 aastat tagasi läks rannavalve päästeameti haldusalast üle erasektorile. Seega on G4Si rannavalve tänaseks tegutsenud juba veerand sajandit. Kuidas kõik alguse sai ja mis on rannavalves selle aja jooksul muutunud?

„Pidime omavalitsustega kokku leppima teenuse sisu, sest eelnevalt oli see olnud päästeameti haldusalas. See oli alguses suur väljakutse ja mitte kõigile meeltmööda, kuid peale esimest edukat rannavalve aastat olid kõik osapooled muudatusega rahul,” meenutas rannavalve loomist seda endiselt juhtiv Henry Seemel.

Juhtide jaoks pole rannavalve vaid kolm suvekuud rannas. Kõik algab meeskonna komplekteerimise ja varustuse hankimisega palju varem. „Kolm kuud tööd randades tähendab vähemalt sama pikka ettevalmistust ja kuu peale hooaega veel ka lõpetamist,“ selgitas Seemel.

„Need 92 päeva (rannahooaeg kestab 1. juunist 31. augustini) on veel lisaks 24/7 väga pingeline töö rannavanematele, et kõik laabuks” selgitas kümme aastat rannavanemana töötanud Kristi Roos-Grossmann.

Peamised probleemid läbi aegade
Nii eelmise sajandi lõpus kui ka praegu on endiselt probleeme inimestega, kes tarvitavad rannas alkoholi ja muutuvad seeläbi endale eluohtlikuks ning häirivad teisi rannakülastajaid. Alkoholi tarvitamisega käib kaasas ka teine rikkumine, nimelt tuuakse jook randa klaastaaraga.

Tänane kasvav probleem on aga lemmikloomad, kellega tullakse randa jalutama. Inimesed endiselt ei teadvusta, et isegi kui lemmikloomaga ei minda ujuma, siis avalikus rannas on koeraga jalutamine keelatud.

Kellega on rannas kõige rohkem probleeme?
„Alguses olid riskigrupiks täisealised mehed, kes kuritarvitasid alkoholi. Täna on lastega juhtumeid rohkem kui täisjõus meestega. Laps lastakse iseseisvalt randa ja puudub täiskasvanu kontroll tema üle. Praegu kasutatakse ka palju rohkem täispuhutavaid vahendeid, mis lapsi tuulega sügavamale vette viivad. Seega on lapsed hetkel suurim riskirühm – nii ära kaduvad lapsed kui ka veeõnnetustesse sattuvad lapsed,” selgitas Seemel. „Tänapäeval me jagame lastele käepaelu ja huvitav on see, et kunagi ei kao käepaelaga lapsed,” lisas Roos-Grossmann.

Rannavalvur aastal 1998 vs 2023
25 aastat tagasi olid rannavalvurid ligi 30-aastased treenitud mehed. Tänapäeval on päästjad palju nooremad ja nende seas on nii mehi kui naisi.

„Vanasti päästja tegi ja siis mõtles, tänapäeva päästja algul mõtleb ja siis tegutseb. Rannavalvurid läbivad enne tööle asumist põhjaliku koolituse ja lisaks füüsilistele eeldustele peab olema taiplikkust ja väga head sotsiaalsed oskused,” kirjeldab Seemel.

Rannavalve ametid 1998 vs 2023
Esimesed lepingud tulid G4Si rannavalvele päästeametist, kes andis üle ka oma vetelpääste osakonna struktuuri. See hõlmas selliseid ameteid nagu rannavanem, kaatrijuht, meedik, tuuker ja päästjad. Paar aastat hiljem tuukri amet eemaldati, sest nähti, et rannavalves selle jaoks tööd ei olnud. Kaatrijuhi amet kaotati selle sajandi alguses, kui alla 12-meetrised alused enam ei nõudnud kaatrijuhi lube.

„Alles jäidki rannavanemad, meedikud ja päästjad. Nüüd koolitatakse kõik päästjad kaatrisõiduvalmiks ja kõik sõidavad, vajadusel ka meedikud,” selgitas Seemel.

Rannavalve varustus 1998 vs 2023
G4Si rannavalve tulekuga aastal 1998 lisandus aerupaadi kõrvale mootorpaat. Lisaks kuulusid varustusse punane päästepoi, binokkel ja raadiosaatjad. Varustuse elemendid lisanduvad juurde peamiselt tellija ehk omavalitsuse soovist tingituna – kui soovitakse näiteks SUP-lauda, lisandub ka see nimekirja.

Kuidas on kujunenud rannavalve nimetus?
Enne erarannavalve loomist nimetati seda ühe päästeameti osakonna järgi vetelpäästeks. Toona seisneski töö selles, et vaadata ainult veega seonduvat – kas poid on vees ja kes seal ujuvad või abi vajavad. Kõik liivapealne ei puutunud tol ajal üldse asjasse. Ennetustöö tuli alles G4S Rannavalvega, kui see 25 aastat tagasi loodi. Rannavalve töö koosnes nüüd vetelpääste ja avaliku korra tagamisest rannas. „See rannavalve, mida me täna näeme, kus suvehooaja jooksul igapäevaselt on rannas täisvarustuses meeskond jälgimas randa ja tagamas korda, sai alguse aastal 1998,” selgitab Seemel.

Meeskonna komplekteerimine 25 aastat tagasi ja praegu
„Kuna tulin ise päästeametist ja politseist, siis moodustus ka esimene rannavalve meeskond puhtalt minu toonastest kolleegidest. Kui inimesi jäi puudu, võtsime juurde ettevõtte (endine ESS Grupp, tänane G4S Eesti) seest, sest uue asja vastu oli huvi väga suur. Välist konkurssi vetelpäästjate leidmiseks rannavalvesse polnud vaja tol ajal teha. Tänasel päeval algab meeskonna komplekteerimine töökuulutuse ülespanemisega juba veebruaris, kuid kindlasti toetub rannavalve väga palju ka kogenumatele rannavalvuritele eelmistest hooaegadest, kes on uutele liitujatele mentoriteks ja annavad oma eelnevate aastate oskused edasi. Uutele huvilistele korraldatakse kevadel infopäevad ja koolitus ning selle tulemusel selgub, kes päriselt randadesse saavad,” räägib Seemel.

Milline võiks rannavalve olla 25 aasta pärast?
„Teatud protsesse saab tulevikus juhtida tehnoloogiliselt, näiteks jälgimise töö. Patrullide asemele saad sa endale rannavalve staapi panna üles suure monitori nagu juhtimiskeskuses. See käituks kui näotuvastussüsteem, mis annab häiret, kui inimene on joobe- või muude ohtlikke tunnustega. Monitori peal kuvatakse täpne asukoht ja ühe lihtsa nupuvajutusega lendaks välja droon, mis näiteks selle joobetunnustega inimese tagasi kaldale suunaks. Kuid vaatamata sellele, kui kaugele tehnoloogiliselt rannavalve ka ei areneks, siis ilma inimeseta see ei toimiks kunagi – inimene jääb alati lõplikuks otsustajaks. Tehisintellekti võib kasutada, kuid inimene peab oskama seda tõlgendada. Mu unistus oleks, et rannavalvet kui teenust enam üldse ei vajataks. See tähendab seda, et inimesed oleksid tähelepanelikud ja hoolivad nii enda kui teiste suhtes – aga see eeldaks teistsugust ühiskonda ja maailmavaadet,“ ütles Seemel.

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 24/08/2023 09:35:22