Töötu ja kohe pensioniikka jõudev võrumaalane pühib silmist pisaraid, rääkides oma murest – kui tal tuleb hakata maksma kodumaja renoveerimiseks võetavat laenu, siis ei jää talle ilmselt toidu ostmiseks sentigi raha.

Anu (nimi muudetud) on lugenud mitmeid LõunaLehes ilmunud kortermajade renoveerimisega seotud probleemide teemalisi lugusid. Neist viimases kurtis eakas põlvalane, et korteriühistu juhid on valinud maja renoveerimiseks hulga kulukaid lahendusi, mille kinnimaksmiseks tuleb pensionäridel tublisti püksirihma pingutada. Vastseliinas Rahu tänaval elav Anu aga pelgab, et teda ei aita seegi.

„Aasta tagasi hakati rääkima, et tahetakse võtta maja renoveerimiseks KredExi laenu – mina olin täielikult vastu. Ühistu juht ütles: kui sa maksta ei jõua, siis pead välja kolima. Mul on selline asi 20 aastat tagasi juba juhtunud – kas ma pean oma elu jälle ära lõhkuma,” ahastab naine nuttes.

Anu kaotas tänavu kevadel töö ning uue leidmisel on talle tõsiseks takistuseks olnud osaline invaliidsus. Lesknaise kodukorter Rahu 5 majas kuulub ametlikult tema Soomes elavale tütrele. Tütrel on ülal pidada ülikoolis õppiv laps ja sealt poolt materiaalset tuge loota pole. Praegu 300 euro ringis kuus invaliidsusraha saav Anu tuleb napilt ots otsaga kokku.

Läinud nädalal teatas Rahu 5 korteriühistu juht Margit majaelanikele, et KredEx on andnud positiivse otsuse maja renoveerimise projektile. Toetus on aga osaline ja suur osa renoveerimiskuludest tuleb katta majaelanikel endil. Selleks tuleb võtta pangalaenu ja hakata seda iga kuu tagasi maksma.

„Ma kirjutasin talle, et mina olen maksujõuetu ja korteriomanik pole ka nõus – tal tütar ülikoolis ja Soomes ju kõik tasuline,” kirjeldab Anu, kes enda sõnul andnud vaid allkirja, et on nõus renoveerimisega ainult siis, kui tööd tehakse rahakorjamise, mitte pangalaenu abil.

„Mul pole sissetulekut peale grupi raha, mis on natuke üle 300 euro,” on Anu korteriühistu juhile kirjutanud. „Nii suudan talvel veel maksud maksta, aga laenu jaoks raha ei jätku. Tööle enam ei võeta vanusega 64. Olen pingsalt otsinud märtsikuust tööd.”

„Eks meil tuleb nüüd koosolekuid korraldada, seoses maja renoveerimisega,” vastas ühistu esinaine. „Maja renoveerimiseks ja laenu võtmiseks on toimunud koosolekud ja seal otsustati, et ollakse nõus laenama. Loodame, et asjad laabuvad ja leiad töö. Ega praegu ei teagi veel, kui suur saab olema laenu tagasimakse. Loodame parimat.”

Anu sõnul ei saanud ta olulisel korteriühistu koosolekul osaleda, kuna tema abikaasa oli väga haige ja suri peatselt. Tema sõnul puudub majaelanikel info, kui suur laen tuleb võtta ja milliseks selle igakuised tagasimaksed kujunevad. Naise hinnangul on 18 korteriomanikust umbes pooled maksejõuetud. Osa neist on pensionärid ja osa n-ö passiivsed omanikud ehk näiteks pärijad, kes ei taha või ei suuda tühjalt seisva korteri eest lisaks kommunaalidele veel rohkem maksma hakata.

„Kuidas saab peale sundida seda KredExi laenu?” küsib Anu. „Kust ma võtan selle raha? Kuhu ma kolin, mul ei ole kuskil siis ju elada. Ma ei saa oma elu vanaduses teist korda laostada. Kust ma abi saan? Ma ei taha võlgadesse jääda ja kui jään, siis kes ostakski selle korteri koos võlgadega?”

Ehkki Anu ei tea täpselt, kui suureks võetava laenu tagasimaksed kujunevad, hindab ta, et need võivad olla 250 euro ringis kuus. Anu hakkab enda andmetel saama umbkaudu 500 euro suurust pensioni. Korteri kommunaalmaksed on suvel 100 euro ringis, talvel aga kuni 180 eurot. Lisaks maksab Anu elektriarveid (umbes 35 eurot) ning interneti ja telepildi eest veel 29 eurot.

Isegi kiire arvutus näitab LõunaLehele, et 250-eurose laenumakse juures pensionärile söögiraha ei jääkski.

„Ei mingit söögiraha,” nõustub Anu.

Ühistu juht: mul pole volitusi kommenteerida
LõunaLeht palus Vastseliina Rahu 5 korteriühistu juhatuse liikmel Margitil muu hulgas selgitada, mida maja renoveerimisel ära tehakse, kui suur on KredExi toetus, kui suureks kujuneb võetava laenu maht ja korteriomanike tagasimaksete hinnanguline suurus ning mida ütleb ta Anu mure peale, et tema ja mitmed teised korteriomanikud kujunevad laenu tagajärjel maksejõuetuks. Ning mis saab korteriomanikust või -omanikest, kes ei suuda laenumakseid tasuda?

Korteriühistu juht ei soovinud sisulist kommentaari anda.

„Teie poole pöördunud Anu ei ole korteri omanik, vaid omaniku volitatud esindaja. Olete palunud vastata mõnedele küsimustele. Summasid puudutavatele küsimustele ei ole juhatusel korteriomanike volitusi neid kommenteerida ja samuti ei kommenteeri ühegi majaelaniku rahalist seisu. Muudele esitatud küsimustele leiate vastused Eesti Vabariigi seadusandlusest,” teatas ta.

(Laenu)võlglase korter müüki?
Korteriühistuga seotud seaduste teemal veebipäringut tehes leiame ühe esimese konkreetsema selleteemalise infokilluna endise Võru kohtuniku, hilisema juristi Vambola Olli vastuse juristaitab.ee lehel. See pärineb küll aastast 2015. Küsitud on, mida teha, kui üks korteriomanik ei maksa maja katuse renoveerimiseks võetud laenu makseid. Olli on vastanud, et seaduse (vähemalt toonase – toim) kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korterelamu katuse ehitus on kindlasti elamu säilitamiseks vajalik töö ja antud üks korteriomanik on kohustatud osalema võetud laenu tagasimaksmises.

„Kui see isik jätab tasumata korteriühistu poolt esitatud arved, siis on võimalik esitada tema vastu kohtusse hagi võlgnevuse nõudmises, mis lõpptulemina võib viia selle ühe korteriomaniku korteri müümiseni kohtutäituri vahendusel,” märkis jurist.

LõunaLeht eeldab, et laenumaksed kuuluvad seaduse mõttes korteriühistu majandamiskulude hulka. Nende kohta ütleb seadus selgelt, et kui korteriomanik viivitab vähemalt kuue kuu majandamiskulude maksmisega üle kolme kuu, siis võib temalt nõuda korteromandi võõrandamist.

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 21/08/2023 08:24:02