Foto: Monika Otrokova

Otepää üürimaja ehitus osutus arvatust palju kallimaks ning üürikorterid pandi hoopis müüki. Pärast avalikku skandaali kritiseeris vallavalitsus riiki ning märkis muu hulgas, et valla sotsiaalmaja polnud algusest peale plaanis ehitada.

Eesti Päevaleht avaldas läinud nädalal artikli „Otepää vald ehitas elanikele üürimaja, kuid korterid pandi müüki”. Lehe teatel kuulutas vald ligi kaks aastat tagasi, et ehitab vallaelanikele üürielamu. Kopli tänava üürimaja ehitus algas 2021. aasta novembris. Maja valmis laenu ning erainvestorite ja riigi toetusraha abil. Vallavanem Jaanus Barkala teatanud veel eelmisel aastal valla kodulehel, et tänu sellele saavad noored võimaluse kodulinna jääda ja ka mobiilsel tööjõul on elukoht olemas. Nüüdseks on aga olukord muutunud: üürikorterid on kohalikele teatamata suure raha eest müüki pandud ja sugugi mitte igaüks ei jõua neid osta.

EPLi teatel teatas maja ehitamiseks loodud OÜ Otepää Üürimajad (mille üks omanikke on vald), et korterid on müügis, sest algne äriplaan enam ei toimi ja selle järgi ei ole majanduslikult võimalik jätkata. Mõjutajateks olid euribori suurest tõusust tingitud laenuraha kallinemine ning ehitushinna vähemalt 25-protsendiline tõus. Esialgne eelarve oli 2,2 miljonit eurot, lõpuks kulus aga üle nelja miljoni. Väiksema korteri üürihinnaks kujunenuks 550 eurot kuus.

Siiski avaldati lootust, et kui mingi arv kortereid saab müüdud, jäetakse ülejäänud väljaüürimiseks.

Vallavanem: selgituseks üürimaja käekäigu kohta
Otepää vallavanem Jaanus Barkala pidas leheloo ilmumise järel vajalikuks esineda avaliku selgitusega. Tema sõnul õnnestus tänu kiirele vallapoolsele tegutsemisele saada üle kahe aasta tagasi KredExilt toetus, et rajada Otepääle üürimaja, mis oleks mõeldud mobiilsele tööjõule. Lootus soodsate korterite saamiseks oli suur. Vald nägi Barkala teatel palju vaeva, et leida investor, kes oleks julgenud tulla Otepääle ja võtta äririski korterelamu ehitamiseks. Olukord oli pool aastat lootusetu. Lõpuks õnnestus julge investor siiski leida.

„Ehituse käigus on tänu erinevatele kriisidele kerkinud tööjõusisendid, materjalihinnad ja ka raha hind. Oma osa on inflatsioonil ja euribori tõusul. Tänase päeva seisuga on maja saamas kohe-kohe valmis ja kahtlemata on tegemist väga ilusa ning kvaliteetse hoonega. Kahjuks on see tõesti kujunenud oodatust oluliselt kallimaks. Maja algseks maksumuseks oli planeeritud ca 2,2 miljonit eurot. Nüüd on lõpphinnaks kujunemas 4,1 miljonit eurot. Lõpliku raskuse on tekitanud hiljutine maksuameti seisukoht, et kuna on tegemist vastavalt äriplaanile ning toetusmeetmele pikaajalise rendi tarbeks mõeldud elamispindadega, siis kuulub tagastamisele käibemaks. Riigi poolt nõutav käibemaks on samas suurusjärgus riigipoolse toetusega. Ca 1 miljon eurot,” tõdes vallavanem rahalise poole kohta.

Barkala sõnul jäi õhku kaks valikut: maksta tagasi saadud toetus või maksta ära käibemaks.

„Mõlemal juhul osutub maja hind veel kallimaks ja üürihinnad kerkiksid sellisesse kõrgusesse, et keegi neid maksta ei sooviks. Planeeritud äriplaani on vaja muuta selleks, et vältida arendaja pankrotti ja võimalikku kahju ka vallale. Lõplikke otsuseid ei ole aga valla poolt veel langetatud ning lootus säilib, et osa kortereid jääb siiski ka üürikorteriteks,” märkis ta.

„Vald tegi maksimaalseid pingutusi, et Otepääle saaks uus kortermaja, kus oleks võimalik üürida soovijatel kortereid,” teatas Barkala kokkuvõtteks. „Otepää kesklinn on saanud aastakümneid laiutanud porise augu asemele kauni kortermaja. Vastavalt riigi toetusmeetmele on need korterid pidanud üürile minema juba algselt turuhinna alusel. Toetus oli mõeldud turutõrke vähendamiseks, et keegi üleüldse tuleks Otepääle kortermaja ehitama. Tegemist ei ole olnud sotsiaalmaja ja odavate rendihindadega projektiga, mida ehitaks ja rahastaks vald. Vald ei ole püüdnud ka mitte kunagi sellist muljet kodanikele jätta. Sellised ootused on olnud alusetud. Vald ei ole seda projekti rahastanud, ei ole omanud seda krunti, kus kortermaja asub, ja ei ole kandnud rahalisi kahjusid. Vald teeb koos investoriga pingutusi, et äriplaani ümberkujundamine sujuks ja projekt saaks eduka lõpplahenduse ning osa kortereid jääks väljaüürimiseks.”
 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 17/08/2023 09:04:39