Vaata enda ümber – kui mitut akutoitel seadet märkad? Ka seda lugu lugedes on sul ilmselt vähemalt üks käepärast. Oleme nii harjunud juhtmevabade koduseadmetega, et on lihtne unustada üht teada-tuntud fakti – kõik, mida kasutatakse, see „väsib”.

Näiteks võib tavaline sülearvuti kogu hoone maha põletada. „Arvutites, mis on 24/7 ühendatud vooluvõrku, suureneb aastate möödudes tõenäosus, et aku paisub. See on potentsiaalne tuleoht ning ei ole välistatud, et aku plahvatamise tagajärjel puhkeb ka tulekahju,” nendib www.laptopid.ee esindaja Virgo Rikk ning hoiatab, et kõik akutoitel seadmed võivad olla ohtlikud isegi siis, kui need pole vooluvõrku ühendatud.

Päästeameti ennetusosakonna eksperdi Tuuli Taaveti sõnul on akutoitel seadmete puhul kõige tuleohtlikum nende laadimine. G4Si kommunikatsioonijuht Maxim Tuul toob selle kinnituseks värske näite selle suve laupäevast. Ühest Tabasalu eramust tuli häire ning kui patrull kohale jõudis, selgus, et hoone esimese korruse garaažis oli laadimise ajal süttinud tasakaaluliikur. Põleng sai alguse seadme elektrisüsteemi rikkest ning oli süüdanud ka läheduses asuva riidekasti.

Millal ja miks akutoitel seadmed üldse ohtlikuks muutuvad ning kuidas ennetada neist alanud õnnetusi? Spetsialistid annavad vastused!

Suvi tõi uue probleemi
Riki sõnul on uuemad sülearvutid väga õhukesed ning aku asub videokaardi ja protsessori lähedal. See aga on kaasa toonud uue probleemi – paisunud akud.

„Suvel, kui ilmad on juba soojemad, jõuab meieni kümneid ümaraid sülearvuteid. Terve akuga ei juhtu kuuma ilma korral midagi, kuid kui aku on juba natuke põrutada või viga saanud, võib kõrge temperatuuri tõttu aku plahvatada või süttida,” räägib ta. „Akudel pole eraldi jahutust ning kui protsessor on juba 60 kraadi ning siis panna ka tühi arvutiaku laadima, võib see temperatuuri viia kriitilise piirini – mida kuumem on keskkond, seda kuumemaks läheb ka arvuti sees.”

Rikk lisab, et kõik akutoitel seadmed on kukkumistele ja põrutustele tundlikud. „Li-on-aku, mis enamikes seadmetes kasutusel on, koosneb erinevatest kihtidest, mida eraldab vaid õhuke kile. Kui näiteks akutrell kukub kõvale pinnasele, võib üks neist kihtidest saada viga ning hakkab tasapisi mõjutama teisi kihte ning plahvatus või põleng on siis vaid aja küsimus,” hoiatab sülearvutite spetsialist.

Ta möönab, et just suvi on see periood, kui inimesed märkavad, et sülearvuti on kahtlase välimusega või ei tööta korralikult. „Me oleme vahetanud kümneid, kui mitte sadu paisunud akusid – mõned on olnud juba väga kriitilises seisus,” sõnab Rikk.

Laadijat seinas hoida ei tasu
Rikk rõhutab, et akutoitel seadmete puhul ei ole määrav, kas seade on vooluvõrku ühendatud või mitte – plahvatada võib see mõlemal juhul. Ta toob ka ühe näite.

„Kui laps läheb elektritõuksiga sõitma ning see saab sõidu ajal põrutada, näiteks käib põhi vastu äärekivi, võib see öösel esikus seistes põlema minna – hoolimata sellest, kas see on vooluvõrgus või mitte,” räägib ta. „Kui akul on mingisugunegi vool sees ning see on kahjustada saanud, võib see plahvatada. Oht puudub vaid siis, kui aku on täiesti tühi.”

Ehkki aku plahvatamist laadija seinast väljatõmbamine ära ei hoia, on tegemist siiski hea ennetusmeetodiga, mida tasub teha. Seda kinnitavad nii Rikk kui ka G4Si ja päästeameti eksperdid. „Me ei tea kunagi ette võrgurikkeid, mille tõttu võib laadija üle kuumeneda ja süttida. Samuti ei tea me, millal äike meie kodu elektrisüsteemi tabab,” ütleb päästeameti ennetusosakonna ekspert Tuuli Taavet.

Riki sõnul on ka aku eluea seisukohast tähtis, et seadmele ei tuleks pidevalt voolu peale – laadija võiks lahti ühendada, kui seade on laetud 80 protsendini. „100 protsendi peal hoidmine ei ole Li-on-akule hea. Aku eluiga väheneb ning suureneb ka oht selle paisumiseks,” nendib ta ja mainib, et näiteks mõnedel mudelitel on seadistus, mis võimaldab sisestada reegli, et arvuti lõpetab laadimise, kui aku on laetud 80 protsendini.

Üle kümne juhtumi aastas
Päästeameti andmeil on akude ja akulaadijatega seotud hoonetulekahjusid olnud viimase umbes viie aasta jooksul ligikaudu 70. Taavet lisab, et mõne tulekahju puhul on tekkepõhjus hinnanguline, sest pole saadud olla 100 protsenti kindel, et põleng algas just akust või selle laadimisest. „Näiteks on sündmuskoht nii hävinud, et ei ole võimalik täpselt öelda,” selgitab ta.

Päästeamet toob lähiminevikust paar näidet ka õnnetustest, mis on seotud akutoitel liikuritega. Maikuus said nad teate, et Tartus Kivilinna Konsumi jalgrattaparklas suitseb elektrijalgratas. Päästjad summutasid jalgratta suitseva aku süsihappekustutiga.

Taavet toonitab, et akutoitel seadmete puhul on tähtis, et neid laetaks vaid selleks ettenähtud laadijatega. Seda kinnitab kevadel Luunja vallas Lohva külas Ridaküla teel juhtunud õnnetus, milles süttis elektritõukeratta aku, mida laeti isevalmistatud autoaku laadijaga. Eeldatavasti tekkis laadimise käigus akus rike ning see plahvatas.

„Kuuriga külgnes ka kõrvalhoone, kus hoiti gaasiballoone ja bensiini. Õnneks suutis elanik tõukeratta ja selle juures varnas rippuvad joped kuuekilose pulberkustutiga ise kustutada,” räägib Taavet. Päästjad tõstsid akupatareide jäänused kuurist välja ja loputasid põlengukoha veega üle.”

Põlengule tuleb kiirelt jälile saada
Turule tuleb üha rohkem akutoitel seadmeid ning Riki sõnul on järjest võimsamad ja ohtlikumad. „Ei piisa ju sellest, et aku kestaks üks tund. Soovitakse, et kestaks võimalikult kaua. Nii tekivadki aina suuremad akud, mis kahjustada saades võivad põhjustada ka märgatavalt suurema kahju,” ütleb Rikk ning lisab, et suitsu- ja vingugaasiandur on suuremate kahjude vältimiseks A ja O.

Märgid, mis viitavad sülearvuti vahetust vajavale akule:
* Puuteplaat ei toimi korralikult (või üldse mitte).
* Klaviatuuril ei toimi üks või mitu nuppu.
* Arvutil on kühmud, puuteplaat on paisunud või arvuti põhi tundub ümmargune.

Akutoitel seadmete meelespea:
* Lae seadet ainult selleks ettenähtud laadijaga.
* Ära hoia sülearvuti akut 100 protsendi peal. Lae seade 80 protsendini ning seejärel eemalda vooluvõrgust.
* Jälgi akutoitel seadme välimust.
* Võimalusel lae seadet siis, kui oled ise kodus/ärkvel. Väldi öiseid laadimisi.
* Jälgi, et laetava seadme ümber oleks piisavalt õhku ehk vaba ruumi.

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 17/08/2023 08:35:16