Seto leelot tutvustav veebilehele laul.setomaa.ee on lisatud leelokoore tutvustav materjal ning veebileht on tõlgitud ka inglise keelde, et UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud leelot oleks lihtsam tutvustada ka välismaalastele.

Seto leelo vastu on väliskülalistel ja rahvusvahelistel folkloorifestivalidel suur huvi. Nüüd on olemas lihtne võimalus jagada huvilistega veebilehe linki laul.setomaa.ee/en, kus on kõige olulisem info seto leelo kohta olemas. Lehel on ka palju heli- ja videomaterjale, et seto leeloga lähemalt tutvust teha.

Lehele on jõudnud info tegutsevate leelokooride kohta. Kodulehelt leiab leelokooride kontaktid, tutvustused, fotod ja heli- ning videonäited. See annab leelokooride võimaluse oma tegevust laiemalt tutvustada ning kultuurikorraldajatele ja giididele lihtsama võimaluse leelokooridega ühendust võtta. Leelokoorid saavad soovi korral oma info kodulehele lisada, selleks tuleks võtta ühendust Meel Valguga (meel.valk@gmail.com). 

Seto leelot saab õppida Lummo Kati laululaagris, erinevates leelo õpitubades ja ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias pärimuslaulu õppekaval.

Laul.setomaa.ee lehel jagub õppimis- ja avastamisrõõmu pikaks ajaks. Seal on palju laulusõnu, arhiivisalvestusi, leelo noote, põhjalikud selgitused leelo viisidest, mitmehäälsusest, sõnade loomisest ja värsirütmist. Juttu on nii vanematest kui uuematest lauludest, nii naiste kui meeste leelost, siberi seto laulutraditsioonist ja ka seto kirikulaulust. Lehele on kokku toodud suur osa seto leelo teemalistest saadetest, klippidest ja filmidest läbi aegade, mis loovad võimaluse vaadata kuidas leelot lauldi, kuidas liiguti, mida mõtlesid ja kuidas leelost kõnelesid lauluemad 40 või isegi 60 aastat tagasi. 

Lehe koostasid Setomaa Liidu tellimusel 2022. aastal Eesti Rahvaluule Arhiivi teadlased Janika Oras ja Andreas Kalkun, Zhanna Pärtlas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast ning Lummo Kati leelokoori liikmed Meel Valk, Mari Palolill ja Triin Rätsep. Kodulehe aluseks on Triinu Ojamaa juhitud Eesti Teadusfondi grandiprojekti raames 2009. aastal valminud koduleht. Kodulehel on kasutatud Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi salvestusi.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 15/08/2023 08:34:19