Ülemsootska Evelin Leima: saan hakkama lehmalüpsmisega, aga tunnen ka kontsakingade hingeelu

Evelin Leima. Foto: Harri A. Sundell

Omaaegne ansambli Kiiora liige Evelin Leima (30) sai läinud nädalal enda kätte Setomaa ülemsootska valitsemissaua kiiora, et järgmise aasta jooksul olla jumal Peko asendaja maa peal.

Evelin Leima kogus ülemsootska valimisel pakule astudes Evar Riitsaarest umbkaudu neli korda rohkem pooldajaid (arvatavalt 800 ringis) ja sai läbi aegade noorimaks Setomaa ülemsootskaks. Kandideerimise mõte tuligi tal 30. Seto Kuningriigi päeval muu hulgas seoses oma vanusega.

„Selleaastane kuningriik tuli mulle teistmoodi, kui varem on tulnud. Teadsin, et see saab mu kodukülas olema ja ma olen kuningriigiga sama vana ... oli selline sisemine hingesuund, et ma pean sinna paku peale minema,” meenutab ta kandideerimise mõtte sündimist. „Vanavanaema haua peal, kui sinna küünlaid panin, siis see mõte või teadmine tuli, et pean seda tegema.”

Leima on enda sõnul Setomaaga köidetud – seal sündinud ja sealt ka ära käinud, kuid pillihääl, seto tants, seto kultuurifondi tegemised ja seto noortega tegelemine on teda aastaid köitnud. Nii nendib ta, et ta töötas Setomaa nimel nagunii ja nüüd teeb ta seda peale kuningriigipäeva lisaks ka ülemsootska rollis.

Ülemsootska jääb nõutuks, kui paluda tal hinnata, millega ta rahva ära võlus ja Evar Riitsaarest (ülemsootska 2003‒2007) rohkem toetajaid kogus.

„Mul oli Evari kõrval väga kindel tunne seista. Võlumisest ei tea ma midagi, ma lihtsalt olen, kes ma olen,” naerab ta. „Aga võib-olla on niimoodi, et Setomaal on väga tähtis ka see, et oleks uut põlve. Et seda kasvaks peale, et see asjaajamises ja igas mõttes Setomaad edasi viiks. Ma olen ju üsna noor, kõige noorem ülemsootska ajaloos.”

Noor ülemsootska ütleb palve peale end ja oma igapäevaseid tegemisi kirjeldada esmalt, et ta on ametinimetuse poolest sihtasutuse Setomaa Kultuuri Fond projektijuht. See olla mitmekülgne töö, mis hõlmab tegemisi projekti kirjutamisest kuni lasteaias käimiseni ehk tähendab sisult igakülgset Setomaa elushoidmist ja edendamist. Leima armastab enda sõnul sporti (eeskätt rattasõitu), on looduse ja kirjanduse sõber ning ka „kallim on täitsa olemas”. Neiupõlves perekonnanime Ämarik kandnud Evelin Leima oli varem abielus Zetode liikme Matis Leimaga, kes on mitmekordse ülemsootska Aarne Leima poeg.

„Mis veel ... mulle meeldib maal toimetada, saan hakkama lehmalüpsmisega, aga tunnen ka kontsakingade hingeelu, näiteks korporandina,” lisab Tartu ülikoolis õppides korp! Indlasse astunud ülemsootska.

Maal toimetamise kohta olgu öeldud, et kuningriigipäeva toimumiskohaks olnud Rõsna külas asub Leima isapoolsete esivanemate seto talu, lisaks on tal kodu Värskas ning Põlva ja Võru vahel on naisel üks armas koht, mis tasapisi kujunemas uueks koduks.

Setomaa esindamise aastal kavatseb Evelin Leima jätkata sama tööd, mida ta seto kultuurifondi projektijuhina on viis-kuus aastat juba teinud. Kõige hingelähedasemateks teemadeks peab ta kohalikku muusikakultuuri, tervist ja eeskätt noortega tegelemist.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 10/08/2023 10:16:26