Foto: erakogu

Läinud nädalal põrutasid Võrumaal Rõuge vallas purjus mehed BMW-ga maineka „Minu”-sarja kirjastaja ja raamatukoguhoidja Epp Petrone koduaeda. Võimas auto tuuritati permakultuuripeenras põlema, maheaed sai tõsiselt reostatud ja üks autot kustutada püüdes laamendama kukkunud kummipõletajatest vajas rahunemiseks elektrilööki.

Kirjastaja Epp Petrone pakkus nädalapäevad tagasi sotsiaalmeedias välja teatrietenduse piletid – põhjusel, et tal endal langes ära võimalus Rõuge kandist Vooremäele „Ukuarut” vaatama sõita.

„Täna öösel juhtus selline lugu, et mulle teadmata joobes inimesed sõitsid meie maheaeda (meid polnud kohapeal), jäid põhu sisse kinni ja nende bemar läks põlema ...” selgitas Petrone, kuidas tema teatriplaanid pea peale pöörati.

Neljapäeval kogus kirjastaja naabritelt tunnistusi, püüdis mõtteid koguda, kahjunõuet koostada ja loodust aidata. Viimane neist oli tal enim südame peal: põlenud auto õli oli permaaeda maha voolanud ja Petrone nentis, et ilmselt tuleb teha maapinna koorimine. Kust sellist teenust saada, selle kohta ei saanud kirjastaja esialgu selgust.

„Õlised käed värisevad seda kirjutades,” tõdes Epp Petrone.

Järgmisel päeval kutsus naine sõpru Sänna kanti appi ning märkis, et üritab köögiviljaaia päästmiseks ka „vahi alt vabastatud džigittidega ühendust saada”. Pinnas vajas koorimist ja umbrohutõrjeks maha paigaldatud ning nii põlengus kui kustutamises kannatada saanud hiigelsuur reklaamposter utiliseerimist. Too vana „musta jamaga koos” plakat pandi kunagi maha talgute korras ja eemaldamine oli väljakutse – et rohkem reostust pinnasesse ei pääseks. Ilmselt jäid bemmimehed libedale postrile kinni ning andsid senikaua gaasi, kuni masin põlema läks.

Loodusesõpra ja ökoentusiasti tegi nukraks mõte, et reostatud muld tuleb viia kuhugi „ära”.

„See on minu maailma ökokatastroof, tegelikult pisike, maailma ja ka Eesti mastaabis pisike. Imelikuks teeb selle loo sümboolsus, no on ju üsna uskumatu, et keset ööd paarutab põllu peal madala põhjaga auto ja otsustab sõita aeda sisse ja siis paneb keset põhku plastikposteri peal gaasi ja gaasi ja süttib heleda leegiga ... Täiskuu valgel, küla kokku jooksnud, magan poolune-und kaugel eemal...” mõtiskles Epp Petrone. „Mida aeg edasi, seda rohkem saab sellest külalegend. Mulle meeldib meie küla ja no tore, et sai ka panustatud looga „kärbsed kleeppaberil” ...”

Kirjastajale teadaolevalt sai politsei kinnipeetud autosõitjaid (kuidas see käis, seda loe altpoolt) trellide taga hoida vaid tosin tundi. Petrone sai lõpuks keskkonnaametnikelt teada, et tal on esmalt posteri pealt õli eemaldamiseks vaja absorbenti. Selle sai ta kohalikelt päästjatelt. Nn džigitid saabusid naise hinnangul ilmselt piirkonda seoses läheduses peetud elektroonilise muusika festivaliga.

„Ma vist ei üllatu ka mitte millegi üle enam. Maailm teeb nalju, viskab bemari keset permaaeda ... selle peale annab tulla,” imestas Epp Petrone.

Ta selgitas ka nii mõnelgi kaasa elanud inimesel tekkinud küsimust: kas plastist postri aeda mahapanek on ikka perma ja mahe. Nii on võimalik mürgivabalt nõgesejuured ära suretada – kui kate aasta-paari pärast ära võtta, saab nõgesejuured kenasti kokku riisuda. Postrit kattis põhk, et päike ligi ei pääseks ja plasti ei lagundaks. Põhu sisse ja plasti peale oli sadanud vihma ning nii tekkinudki bemmimeestele koht, kust nad edasi ega tagasi ei pääsenud.

Nädalavahetusel sai Petrone reostuse kokku kogutud ja jäätmejaama viidud. Tema sõnul saabusid appi ka olukorra tekitanud uljaspead ning naine otsustas mitte minna neilt tsiviilkohtus hüvitist nõudma.

Taserit läheb harva vaja
„Ööl vastu 3. augustit umbes kella 2 paiku sai häirekeskus teate, et Võrumaal Rõuge vallas Kõrgepalu külas põleb lahtise leegiga sõiduauto BMW,” kirjeldas LõunaLehele sündmusi PPA Kagu jaoskonna politseimajor Margus Puhm. „Sündmuskohale saabunud päästjad kustutasid tulekahju. Masina juures viibinud kaks meest aga lahkusid sündmuskohalt, politsei asus neid otsima ning leidis nad lähedal asuvast hoonest laamendamas (arvatavalt otsisid mehed Petrone saunast kustutusvett – toim). Kuivõrd üks meestest ei allunud politseinike korraldustele, käitus agressiivselt, loopis klaaspudeleid ning vehkis nendega ka politseinike suunas, kasutasid politseinikud tema rahustamiseks ning kinni pidamiseks taserit. Teine mees allus politseinike korraldustele ning tema kinnipidamisel vastupanu ei osutanud. Mõlemad joobekahtlusega mehed peeti kinni ning viidi esialgu arestikambrisse kainenema. Peale kainenemist lasti mehed kinnipidamisasutusest välja, kuid toimingud nendega selle juhtumi asjaolude selgitamiseks jätkuvad alustatud süüteomenetluses.”

Puhm ütles, et meedikute abi keegi tol ööl sündmuskohal ei vajanud. Põlenud masina teisaldas sealt tasulisse parklasse politsei. Juhtunu kõik täpsemad asjaolud on tema sõnul selgitamisel.

„Mistahes olukorras on politseinike esimene relv sõnajõud. Kui seda eiratakse, lubab seadus sekkuda jõuga,” selgitas ta elektrišokirelva kasutamist. „Taktika valik sõltub alati konkreetse väljakutse iseloomust ja politseinike varustuses on mitmesuguseid erivahendeid, kuid relva kasutamine on alati kõige viimane abinõu. Relva võib kasutada viimase võimalusena siis, kui seda on vaja vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks hetkel, mil parasjagu on ohus kellegi elu või tervis, ning seda olenemata, kas politseiniku vastas seisva ründaja käes on tulirelv, taser või tainarull.”

Politseiniku peamised relvad on Puhmi sõnutsi sõnad ning teiste relvade (gaas, tulirelv, külmrelv-teleskoopnui) kasutamist tuleb ette õnneks siiski pigem harva: Lõuna-Eestis kord-paar kvartalis. Taseri ja teiste politsei relvade kasutamine on politseimajori teatel harvaesinev olukord, seda tehakse üksnes siis, kui agressiivne inimene ei rahune ning on ohuks kõrvalistele inimestele või ka korrakaitsjatele.

„Politseivarustuses olevad taserid on aga tõhusad töövahendid, mis aitavad ajakriitilistes olukordades ohtliku inimese tegevuse kiirelt peatada,” selgitas ta. „Lisaks ennetab taseri kasutamine raskemaid tagajärgi ning teatud olukordades on selle kasutamine olnud ohtliku inimese enese jaoks suisa elupäästev. Näiteks on politsei kasutanud taserit päästmaks endalt elu võtta tahtnud meest, ka on kasutatud taserit inimese vastu, kes tahtis end vigastada, ka agressiivse koera ründe peatamiseks. Lisaks on olnud olukordi, kus politseinikel on taserit tulnud kasutada neid endid rünnata või noaga ähvardanud inimeste vastu.”

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 14/08/2023 14:06:02