Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimehe kandidaat Mihhail Kõlvart koos grupi Valga keskerakondlastega, kes 3. augustil temaga kohtuma tulid. Foto: Heimar Lenk

„Ei ole normaalne, et kui sa sõidad paarsada kilomeetrit ja leiad, et keskmine palk võib olla selles maakohas oma poolteist korda väiksem kui Tallinnas,” tunnistas intervjuus Heimar Lengile Tallinna linnapea ning üks kahest kandidaadist Keskerakonna esimehe kohale Mihhail Kõlvart.

Tulete otse Tallinnast, oma 250 kilomeetrit maha sõidetud ja oletegi Eesti-Läti piirilinnas Valgas. Veel paarkümmend minutit ja Venemaa piir tuleb ette. Nii et kolm-neli tundi ja Eestimaa äärest ääreni läbi sõidetud. Nii väike see Eesti ongi. Mis regionaalpoliitikast siin rääkida? Kuigi see on üks teie lemmikteemasid viimasel ajal.
Selles ongi asi, et nii väike riik, aga elustandard erinevates kohtades nii erinev. Ei ole ju normaalne, et kui sa sõidad paarsada kilomeetrit ja leiad, et keskmine palk võib olla selles maakohas oma poolteist korda väiksem kui Tallinnas. See tähendabki, et vaatamata riigi väiksusele me regionaalpoliitika peale ei mõtle. Me küll räägime, kuid sisulist regionaalpoliitikat meil pole olnud. See, et mõned omavalitsused said haldusreformi käigus mehaaniliselt ühendatud, ei olnud sisuline regionaalpoliitika.

Alustada tuleks minu arvates kontseptuaalsest arusaamast, kuhu Eesti riik liigub. Kuhu Eesti riik üldse liikuda tahab ja milline on tema eesmärk. Kui me räägime, et meie eesmärk on Põhja-Euroopa riikide mudel ja nende elustandard, siis ärgem unustagem, et Põhja-Euroopa üheks väärtuseks on tugevad omavalitsused. Autonoomsed omavalitsused.

Kahjuks meie pole seda saavutanud ega ka liigu selles suunas. Meie liigume tsentraliseerimise suunas ja tänu sellele näeme, et elatustase erinevates piirkondades on väga erinev. Aga inimeste heaolu peab olema riigi peamiseks eesmärgiks. Mille nimel avalik sektor peaks üldse pingutama, kui mitte inimeste heaolu nimel.

Mis siis seda võrdsemat arengut tagasi hoiab, millest meil puudus on?
Meil puudub omavalitsuste autonoomia. See algab siis, kui on olemas vaba ressurss, mida on võimalik suunata lähtuvalt omavalitsuse vajadustest või eesmärkidest. Seda ressurssi meie omavalitsustel peaaegu ei ole. Eriti kui on tegemist väiksema valitsusega. Mida kaugemal Tallinnast, seda hullem see olukord on. Riik mitte ainult ei peaks seda olukorda tunnistama, vaid tegema kõik selleks, et ei oleks meil eraldi elustandardit Tallinnas või Valgas.
Alustada tuleks avalike teenuste standardiseerimisest, et oleks miinimumtase, mis oleks ühesugune igas piirkonnas. Et inimene tunneks ennast hästi nii lõunas kui põhjas. Et tema lastele oleks tagatud lasteaiakoht ja koolikoht. Et ei oleks tarvis lapsel sõita 30 kilomeetrit, et kooli jõuda. Et kindlasti töötaksid spordi- ja kultuurikeskused ja nii edasi. Kindlasti tuleks omavalitsustele tagada vabu vahendeid selleks, et omavalitsus saaks ise otsustada, kuidas kohalikku elu arendada. See ongi kohaliku omavalitsuse autonoomia.

Kas Tallinnas on see teil õnnestunud?
Tallinnas on asi lihtsam. Kuna maksumaksjaid on rohkem, siis ka vaba ressurss kujuneb suuremaks. Riik muidugi püüab seda vaba ressurssi ära võtta ja iga aastaga me näeme, kuidas see ressurss sulab, aga siiski oleme paremas olukorras kui need omavalitsused, kel pole ei vaba ressurssi ega sageli ka raha kohustuslike teenuste tagamiseks.

Kui Kõlvart tõuseks peaministriks, kas siis omavalitsused saaks autonoomseks?
Ühtegi asja ei saa lahendada vaid ühe otsusega. Me räägime süsteemist ja süsteemi muutmine on pikaajaline protsess. Kõigepealt peame kokku leppima, millise tee me valime.

Näiteks praegu aktuaalne üldhooldusreform on muutunud suureks probleemiks paljudele omavalitsustele. Loosung, et igale eakale inimesele võimaldatakse vajaduse korral koht hooldekogus, on väga ilus. Aga ressurssi ette ei valmistatud. Pole füüsilist baasi, sest neid kohti lihtsalt ei ole. Pole ka rahalist baasi, eriti veel nüüd, kui hinnad kasvavad. Ei ole ka inimesi, kes töötaksid hooldekodudes ja pakuksid seda teenust.

Kui ajutised raskused teede ehitusega välja arvata, siis Tallinnal on läinud hästi ja inimestele meeldib seal elada. Edgar Savisaar oli tubli linnapea ja veel ka teie õpetaja. Kas linna juhtimisel on ta teile eeskujuks ja püüate teha nii, nagu Edgari ajal tehti?
Edgar Savisaar tõi mind linnavalitsusse. Kui seda poleks juhtunud ei oleks ka praegu linnapead Kõlvartit. Edgar tõi mind ka poliitikasse. Nii mõneski mõttes on ta kindlasti minu õpetaja. Kuid nii nagu igal linnapeal, on ka minul oma käekiri ja stiil. Lõpliku hinnangu minu tööle saavad anda muidugi tallinlased.

Edgari puhul on see hinnang juba antud. Ta on mitte ainult Tallinnale, vaid kogu Eestile ajalooline isiksus. Tema teeneid pole võimalik üle hinnata. Muidugi ennast temaga võrreldes on meil tegemist erinevate kaalukategooriatega. Aga ka mina püüan, et tallinlased märkaksid seda tööd, mida meie meeskond teeb. Eeskuju on meil igatahes olemas.

Miks te kandideerite ja tahate saada Keskerakonna esimeheks?
Keegi peab ju reageerima ja julgema võtta vastutuse. Kui sulle tundub, et olukord on kriitiline, siis sõnadest ainult ei piisa. Tuleb ka midagi ette võtta. Kui sa oled kriitiline, siis pead ka midagi tegema ja selle eest vastutama. Praegu on olukord erakonnas kriitiline ja Keskerakond vajab kiiresti muutusi.

Ma isegi sõnastaksin teistmoodi: Keskerakond vajab taastamist! Praegu veel erakonnal jätkub inimesi ja ressurssi, et muutusi teha. Kui me aga mingi aeg samamoodi paigal seisame ja viivitame, siis varsti seda ressurssi enam ei ole.

Allakäik on muidugi suur. Keskerakond oli võimsaim ja kõige populaarsem partei. Kui me mõned aastad tagasi lähenesime liikmeskonnaga juba 15 000 piirile, siis nüüd oleme tagasi 13 000 liikme kategoorias. Kuueaastase võimuloleku ajal midagi väga suurt ära ei tehtud.
Ma nüüd ei ütleks, et midagi ära ei tehtud. Aidati toetustega omavalitsusi ja ka regionaalpoliitikat arendati mitmete programmidega. Ka pensionitõus oli. Me võime ju ennast kiita, aga lõpliku hinnangu tehtule annab muidugi valija. Ja valija andis selle. Viimastel valimistel me kaotasime riigikogus kümme kohta. Samamoodi edasi minna enam ei saa.

Tegelikult me peame endale tunnistama, et see allakäik algas viis-kuus aastat tagasi. Alates kohalikest valimistest 2017. aastal hakkas meie toetus langema. Igal aastal ja kõigi valimistega saatis meid langustrend ja viimased valimised näitasid, et see langus saavutas päris kriitilise taseme. Kui me seda langust ei peata, siis varsti meil valijate toetust lihtsalt enam ei ole. Ma arvan, et valija andis oma hinnangu sellepärast, et Keskerakond ei suuda selgelt sõnastada, mis on meie eesmärgid, mis on meie väärtused ja mille eest me seisame. Kui valija ei saa meie eesmärkidest aru, siis muidugi ta ka meid ei toeta.

Teil on need sihid ja eesmärgid olemas?
Minu esimene eesmärk on Keskerakond ise! Selleks, et poliitikas olla edukas, peavad sul olema ka vastavad tööriistad. Meie tööriist ongi võimas Keskerakond. Kui partei ei ole korras, siis pole mõtet rääkida ka peaministritoolist. Viimasel ajal, et me unustasime oma eesmärgi. Meie peamiseks eesmärgiks kujuneski peaministritool.

Aga see ei saa olla partei eesmärgiks, see on vaid vahend eesmärkide saavutamiseks. Ja nüüd rääkida, et varsti saab meist jälle peaministrierakond, pole lihtsalt adekvaatne. Kõigepealt tuleb taastada erakond ja võita tagasi inimeste usaldus. Siis näidata tulemust kohalikel valimistel kahe aasta pärast. Edasi saab juba rääkida sellest, et meil on suuremad ambitsioonid. Et meil on peaministripartei ambitsioon.

Kui teid nüüd valitaks erakonna esimeheks, kuidas hakkaksite parteid uuesti tugevaks ehitama, nagu see Savisaare ajal oli?
Alustada tuleb sõnumitest rahvale. Iga asi algab ideest. Kui sõnumid ei ole selged, nii erakonna sees kui väljaspool, siis inimesed ei ole motiveeritud meid toetama. Sõnumid peavad olema ausad. Ei tohi valetada, valija seda ei unusta.
Muidugi tuleb korda seada erakonna struktuur, äratada ellu osakonnad piirkondades ja arendada välja aktiivne kommunikatsioon liikmete vahel. Kõik peavad teadma oma rolli ja perspektiivi! Sealhulgas võimalust kandideerida kohalikesse volikogudesse ja ka riigikokku. Valimisnimekirjade koostamine peab käima selge valemi alusel, mitte ühe inimese otsustamise kohaselt. Kui inimene on motiveeritud ja teab, milline on tema perspektiiv, siis on see erakonnale suur potentsiaal.

Olete nüüd palju mööda Eestit ringi sõitnud. Kuidas näiteks Lõuna-Eesti maarahvas, talupidajad ja põllumehed, teid vastu võtavad?
Ma praegu tõepoolest Lõuna-Eesti rahvaga palju suhtlen. Mulle tundub, et mõnede siinsete maameestega on meil üllatavalt palju ühiseid mõtteid. Eriti kui jutt regionaalpoliitika peale läheb. Meil ju üks riik ja samad mured ning rõõmud. Nii Tallinnas kui Lõuna-Eestis.

Teie konkurent Keskerakonna esimehe kohale Tanel Kiik ütleb, et tema esindab sotsiaalset liberalismi. Teie olete nimetanud ennast konservatiiviks. Selgitage pisut.
Jah, Keskerakond on ennast nimetanud liberaalseks, kuid tegelikult meie valija on pigem konservatiivne. Ka mul isiklikult on asjadest konservatiivsemad nägemused. Tegelikult siin pole midagi uut. Inimeste elu nii linnas kui maal hoiavad üleval traditsioonid. Pereväärtused ja kristlikud väärtused. Suuremas plaanis on need väärtused toonud meile kristlus. Midagi, mis oleks põhimõttelisem, ei ole olemas. See tundub pigem filosoofiline vastus, aga samas ka sisuline. Sest lõppkokkuvõttes inimesed enda valikutes lähtuvad enda väärtustest. Ongi ühiskonnas tekkimas konflikt liberaalsemate ja konservatiivsete väärtuste vahel. Mina väidan, et just konservatiivsed väärtused hoiavad ühiskonda, tagavad stabiilsuse ja loovad ühiskonnale vajaliku alusmüüri.

Härra Kõlvart, kas abielu on vaid mehe ja naise vahel?
Jah! Minu jaoks küll. Mina lähtun sellest, et abielu on mehe ja naise vahel. See ei tähenda, et me sellega kedagi stigmatiseerime või märgistame. Ühiskonnas ei pea me otsima vaenlasi. Fundamentaalsed väärtused hoiavad stabiilsust ja neist oleneb ka meie tulevik. Seesama abieluküsimus on üks nendest põhilistest väärtustest.

Kui Kõlvart valitakse kongressil esimeheks, kas siis Edgar Savisaare vaim jääb Keskerakonnas kestma?
Ilma Edgar Savisaare pärandita Eesti Keskerakonda ei ole olemas.

 

Autor: Küsis HEIMAR LENK
Viimati muudetud: 17/08/2023 10:26:33