Kagunurgas ollakse seda meelt, et kui automaks kehtestatakse, peab see maal elavatele inimestele olema soodsam, sest linnades liigub ühistransport tihedalt. Samuti on vaja maakonnaliinid enamusele sobivaks sättida ja maanteed korda teha.

Metsavenna talu ja OÜ Lõunapiima arendusjuht Meelis Mõttus lausus, et tema ennast igasuguste oletustega ei koorma, sest automaksu ümber on palju juttu, kuid midagi konkreetset ei ole otsustatud.

„Loodan, et automaks ei tule suur, kuid elu läheb ju sellele vaatamata edasi. Automaks piima hinda ei kergita ja ma ei usu ka, et juustu hind automaksu tõttu kerkib. Kui veidi kerkib, siis investeeringute tõttu,” rääkis Mõttus.

Kanepi valla põllumajandusettevõtja Kaido Kõiv sõnas, et ühest küljest on automaks arusaadav, sest riigil on raha vaja, teisalt peaks seda ellu rakendama läbimõeldumalt. Ta lausus, et automaksu kehtima hakkamise järel tõusevad ettevõtjate kulutused.

„Maaelanikele, kellel autota on nii hajaasustuse kui ka ühistranspordi hõreda sõidugraafiku tõttu liikumine keeruline, peaks automaksule sooduskoefitsiendi kehtestama,” pakkus Kõiv.

Tema küll ei plaani automaksu kehtima hakkamise järel maalt ära kolida. „Kuid mõnigi pere võib maale päriselt elama kolimise plaani katki jätta, sest maal on automaksutagi elu kallim kui linnas,” tõdes Kanepi mees.

Kõiv märkis, et normaalseks hakkama saamiseks peab maaperel olema mitu autot, sest ühega on keeruline läbi ajada, eriti hoojatööde ajal. Ta lisas, et teadmata on, kas ka traktoritele ja kombainidele maks tuleb.

Sama küsimus on Võrumaa talupidajate liidu tegevjuhil Marika Parvel. „Nii traktorite kui ka kombainidega tehakse tööd hooajaliselt. Kui viljakoristuseks on sobivad ilmad, töötatakse kombainiga ligi paar nädalat, nigelamate ilmade korral kuu aega aastas. Traktorid on põllul samuti hooajaliselt, kevadel ja sügisel,” tõi Parv välja põhjused, miks nimetatud põllutöömasinate kohta oleks maksu kehtestamine väga ebaõiglane.

Tootmistalus, kus on põllud ka vilja all, ei saa pere ühe autoga hooajatööde ajal hakkama, sest põllud on üksteisest kaugel ja seetõttu sõitmist palju. Töömehed tuleb põllult, kus töö lõpetatud, teisele sõidutada, samuti neile toit põllule viia ning jooksvalt ette tulevaid probleeme lahendada.

Parve sõnul tuleks enne automaksu kehtestamist bussiliiklus enamusele sobivalt ümber korraldada, siis teed korda teha.

„Näiteks pühapäeval ei saa need, kes selgi päeval peavad tööle minema, Mõniste poolt hommikul bussiga õigeks ajaks Võrru. Mõniste-Võru maantee ootab samuti kordategemist,” tõstis ta esile konkreetse kitsaskoha.

Taluliidu tegevjuhi sõnul oleks riigile suureks kokkuhoiukohaks riigiametnike armee vähendamine, seda nii ministeeriumites kui ka ametites.

Räpina valla kultuurikeskuse juhataja Marge Trumsi sõnas, et kuigi see, kui suur automaks saab olema, ei ole veel teada, on maksu tulemine maaelanikele löögiks. „Autota ei saa maal ka need läbi, kellel on seal ainult kodu,” tõdes ta.

Trumsi on samuti seda meelt, et kui automaks peab tulema, on linna- ja maaelanikele vaja erinevalt läheneda, sest linnades on ühistranspordi kasutamise võimalus tihe, maalelanikele hõre ja tihti ei sobi ajad. „Ühistransport tuleb maal nõude- ja vajaduspõhiseks kujundada, siis ei sõida teedel reisijateta bussid,” pakkus ta.

Trumsi lisas, et need, kellele auto ei ole elu igapäevaseks toimimiseks hädavajalik, võivad autost kõrge maksu korral ka loobuda. Seeläbi kannatab omakorda kultuuri- ja seltsielu maal.

„Meie maakohad erinevad siiani veel muust maailmast, linnad enam mitte. Et erinevus säiliks, on oluline maainimestele soodustuste tegemine,” sõnas ta.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 16/08/2023 08:40:16