Sel nädalavahetusel on Antsla taas laadapealinn, mille külastamist on tuhanded juba ammu plaaninud. Laatade vastu ei ole midagi neilgi, kes seal harva käivad, küll peavad nii nemad kui ka mitme laada korraldajad uudistajatelt tasu küsimist ebaõiglaseks.

Võrulanna Kati käib enda sõnul rahvarohkuse ja poest kallima kauba tõttu vaid üksikutel laatadel, sedagi siis, kui midagi kindlat on vaja. Viimane laat, mida Kati külastas, oli mullu Lüübnitsas, sest ta on sealt alati varunud talveks sibula ja küüslaugu.

„Üks asi, mis on arusaamatu, on see, et Lüübnitsa laada korraldajad küsivad ostjatelt sisenemisraha. Poed ju selleks, et ma mõnes neist vaid uudistan, raha ei küsi. Mullu küsiti Lüübnitsas laadaplatsile mineku eest juba kolm eurot,” tõi Kati ostja-uudistajana välja selle laada negatiivse poole.

Kati mõistab, et käsitööna valminud asjadel on masstoodangust kõrgem hind. „Enamiku laatadel müüdava kauba hind lööb ikka meie piirkonna tagasihoidlikumate palkade juures hinge kinni,” nentis ta.

Põlvamaalane Tiit ei pea laadaplatsil jalutamise eest raha küsimist heaks tavaks. „Kuid meie kõigi enda teha on, kas läheme tasulisele laadale või ei lähe. Kui minejaid jääb napiks, peab korraldaja piletiraha küsimise lõpetama. Mina enam Lüübnitsas laadal ei käi ning seal müüdava Peipsi veerel kasvatatud sibula saan juba mitu aastat mujalt,” rääkis ta.

Enamik laatadest on pigem laienenud kui kadunud. Kui Sulbi mihklilaat 2005. aasta sügisel taasalustas, ei julgenud ükski korraldaja arvata, et laat aasta-aastalt nii müüjate kui ka ostjate poolest aina kasvab.

„Esimene laat oli pisike, kus pakuti kohalikku toodangut. Kuna tegemist on mihklipäevalaadaga, siis näitasime toona mihklipäeva tegevusi, nagu kapsariivimine, keetsime kapsasuppi, toimusid mitmesugused töötoad, nagu viltimistuba, ja mängiti ammuse aja mänge,” kõneles Reet Käär, üks laada korraldustoimkonna liikmetest.

Ta tunnistas, et laat on algusajast peale palju muutunud. Juba tükk aega ei riivi keegi kapsast ega mängi mänge, korraldajatel on enam tegemist müüjate paigutamisega nii, et kõik ikka ära mahuksid. „Käsitöö ja taimede müüjad paigutame esimesse ritta, toiduainete müüjatel on oma kindel ala,” selgitas Käär. Ta lisas, et ka vanakraami ‒ kerilauad, ammused tööriistad jm ‒ müüjaid on lisandunud.

Käär on seda meelt, et maakohtadesse on laata vaja, sest see võimaldab kohalikel oma tooteid, nii toiduaineid kui ka käsitööd, tutvustada ja müüa. Laadapäev on paljudele ka sugulaste-sõprade-tuttavatega kokkusaamise ajaks.

Sulbi mihklilaadale on müüma tuldud nii Harju- kui ka Pärnumaalt, loomulikult on müüjaid Valga- ja Põlvamaalt. Käär märkis, et möödunud sajandi esimesel poolel, enne punavõimu, olnud Sulbis vägevad laadad. Tuleval kuul toimuv laat on Sulbis juba 19.

„Tasu küsimine võtab korraldajatelt aega ja on ka tüütu,” sõnas Käär.

Ka Vastseliina maarahva laada korraldustoimkonna juht Ivar Traagel ei poolda piletiraha küsimist ning nimetab seda ebaõiglaseks.

Ehkki laat toimub Eestimaa kaugeimas nurgas, on laadapäevad Vastseliinas väga rahvarohked. Tänavune oli 27., kaks aastat jäi koroona tõttu vahele.

Traagel ütles, et paljud tulevad nendeks päevadeks Vastseliina sugulaste ja sõpradega kohtuma või on eelnevalt organiseerinud just laada ajaks suguvõsa või muu seltskonna kokkusaamise. Neile on ostlemine teisejärguline. „On neid, kes küsivad juba varakult, kas ja millal järgmise aasta laat toimub, et selleks ajaks kokkusaamisi planeerida,” lisas ta.

Nagu elus, nii toimuvad muutused ka laatadel. „Kui veel 15 aastat tagasi said ostjad kaubelda, eriti teisel päeval, sest paljud ei tahtnud kaubaga tagasi sõita, siis juba mõnda aega see enam nii ei ole. Tänapäeval on kaup kallim ja suuremad tootjad kaovad laatadelt, nad ei leia enam inimesi, kes tuleks laadale kaheks päevaks müüma, sest poed on ju laadapäevadel avatud,” rääkis Traagel.

„Tingimused muutuvad ja me ei tea, kas suudame neid kõiki edaspidi täita,” lisas ta. Kõik kallineb, nii kaubad kui ka teenused.

Tema sõnul teeb korraldustoimkond tööd vabast tahtest ja patriotismist. „Meie tasu on ühine reis, kus osalevad kõik toimkonna liikmed perega. Tänavu sõidame Palangasse Leedumaale, tagasiteel käime lõunanaabrite pool Bauskas sealset laata uudistamas.”

Traagel ütles, et selle, kas maarahvalaat ka tuleval aastal Vastseliinas toimub, otsustab korraldustoimkond septembris.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 10/08/2023 09:29:11