Seakatk rüüstas Võru- ja Põlvamaad

Lühikese aja jooksul on Võru- ja Põlvamaal seafarmides tuvastatud kaks ohtlikku sigade Aafrika katku kollet. Selle tagajärjel tuli Rõuge vallas surnuks gaasitada 116 kärssnina ja Lutsu kandis lausa 9000.

Põllumajandus- ja toiduamet teatas (PTA) juuli algul, et naaberriik Läti oli teatanud paari nädala jooksul mitmetest sigade Aafrika katku (SAK) puhangutest sigalates ning SAKi levikuoht loomapidamise ettevõtetesse on suur ka Eestis.

„Eestis on sellel aastal tuvastatud SAKile viiruspositiivseid metssigu Ida- ja Lääne-Virumaal ning Põlvamaal. See näitab, et SAKi viirus ringleb endiselt meie metssigade hulgas ning on seeläbi ohuks meie seakasvatusettevõtetele,“ kommenteeris PTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialist Anne-Ly Veetamm.

Vaid mõni nädal hiljem sai hoiatus tõeks: Võrumaal Rõuge valla majapidamises tuvastati 19. juulil SAK 116 seaga farmis – ca 15 kilomeetri kaugusel kohast, kus Lätis tuvastati SAK metsseal. Farmile seati kitsendused ning sead hukati. Pärast farmiruumide täielikku puhastust ja desinfektsiooni on teatud aja möödudes võimalik ruumid sigadega taasasustada. Hukatud sigade eest on võimalik taotleda kompensatsiooni. Kümnekilomeetrisesse piirangualasse farmi ümbruses ei jää PTA teatel ühtegi teist seafarmi.

Täpselt nädal hiljem teatas PTA, et Põlvamaal tuvastati sigade Aafrika katk üle 9000 seaga farmis – Rakvere Farmi ASi Lutsu seakasvatuses.

„Taudi tõttu hukatakse kõik farmis peetavad sead, sest haigusele puudub ravi,“ selgitas PTA lõunaregiooni juhataja Inge Saavo. „Kümnekilomeetrisesse piirangutsooni farmi ümbruses jääb üks seafarm, millele seatakse võimaliku taudileviku ära hoidmiseks samuti piirangud loomade ja nende pidamisega seotud materjalide liikumisele.”

Viimati leiti suurem kodusigade SAKi kolle kaks aastat tagasi Harjumaal, toona hukati 2000 siga. Metssigadel on tänavu SAKi diagnoositud juuli lõpu seisuga 40 metsseal, neist 17-l Põlvamaal ja mõnel Võrumaal.

Loomade hukkamist toimetas nii Võru- kui Põlvamaal PTA lepingupartner aktsiaselts Vireen ja loomade hukkamiseks kasutatakse gaasi – seda tehakse spetsiaalses veokis. Pärast hukkamist viiakse sead Vireeni ja korjused põletatakse. Teisipäevase seisuga oli 9000 Põlvamaa sea hukkamine ja korjuste käitlemine veel pooleli, Võrumaal aga lõpetatud.

Taudikolde ohutustase oli ametlikult kõrge
PTA-l on juuli keskpaigas dateeritud nimekiri seafarmidest, mis lähetavad tapasigu vastavalt euronõuetele ja on sealjuures „kõrge bioturvalisustasemega”. Nimekirjas on ka äsja taudikoldeks saanud Lutsu seafarm. Nimestikust saame aimu sellegi kohta, kui palju meie kandis tõsisemaid seakasvatusi on: Rakvere Farmidel lisaks Lutsule veel Säknas, Mammastes ja Tsoorus, Atria Farmidel Savernas.

Küsisime PTA-lt otse: kui palju praeguse seisuga üldse on Võru- ja Põlvamaal seafarme, mida võivad läheduses avastatud taudikolded mõjutada?

„Siinkohal rõhutame, et kuigi taudi farmist farmi levimine ei ole välistatud, siis nõutavaid bioturvalisuse meetmeid rakendades on sellisel viisil levimise risk väike,” märkis PTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda. „Peamiseks ohuallikaks on nakatunud metssead ja nende korjused, millega kokkupuutel võib viirus farmi jõuda kas näiteks transpordi, määrdunud jalanõude või riietuse või ka söödamaterjali või allapanu vahendusel. Võrumaal ei jää taudikolde järelevalvetsooni (st 10 km raadiusse) ühtegi registreeritud seapidamiskohta, Põlvamaal on järelevalvetsoonis üks farm ca 300 seaga.”

Nakkuse levik: autod või putukad?
Olev Kalda ütles LõunaLehele, et seda, kuidas haigustekitaja võis seakasvatuse ettevõtetesse pääseda, aitavad välja selgitada maaülikooli teadlased epidemioloogilise uuringu käigus.

„Võrumaa puhangu uuringu käigus ei tuvastatud suuri puudusi või ilmselgeid põhjuseid, mis oleksid võinud viia sigade Aafrika katku nakkuse jõudmise sigadeni,” tõdes Kalda. „Sigade pidamisel rakendati sihipäraselt taudiennetuse meetmeid, kuid nende tõhusus ei pruugi alati olla piisav, et takistada SAKi viiruse jõudmist sigadele, seda näiteks farmi teenindava transpordi või inimeste vahendusel. Farm on metsadega ümbritsetud, millest lähim kõigest ca 70 meetri kaugusel farmihoonest. Nii nakatunud metssead kui ka hukkunute korjused on viiruse leviku allikateks.”

Eksperdid on Kalda sõnul pidanud võimalikuks kahte stsenaariumi, mis võisid nakatumiseni viia. Suure tõenäosusega pärineb nakkus metssigadelt. Viimati tuvastati nakkus metsseal Põlvamaal 25. juulil.

„Viirus võis pääseda esmalt farmi territooriumile sõidukite vahendusel, samas ei saa välistada nakkuse karja jõudmist metssigadelt putukate, eelkõige laudakärbeste vahendusel. Selles osas on lisandunud uusi tõendeid uuringutest Leedus, kus nakatumata farmi lähistel püütud putukatel tuvastati SAKi viiruse DNA,” märkis PTA esindaja. „Eksperdid rõhutavad, et stsenaariumite paikapidavust ei ole võimalik tõendada ning need jäävad hüpoteesideks.”

Põlvamaal on sigade Aafrika katku diagnoositud sellel aastal 17 metsseal, millest viiruspositiivseid metssigu oli 10 ja antikehapositiivseid 7.

Nagu märgitud, saavad hukkamisele määratud sigade omanikud taotleda riigilt kompensatsiooni. PTA esindaja selgitas, et sigade Aafrika katk kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning taudikoldes haiguse likvideerimisega seotud kulud (sigade läbivaatamine, proovivõtmine ja muud järelevalvetoimingud, nagu ka proovide laboris uurimine) kaetakse riigi eelarvest. Järelevalveametniku ettekirjutuse alusel hukatud sead, hävitatud sööt, seade ja pakkematerjal ning taudi tõttu hukkunud sead hüvitatakse loomapidajale.

„Kompensatsiooni suurust ei ole käesoleval hetkel võimalik hinnata,” tõrjus Kalda LõunaLehe küsimust, kui palju võivad 9116 hukatud siga riigile umbkaudu maksma minna.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 03/08/2023 09:29:57