Eelmise aasta algusest kuni selle aasta juulikuu lõpuni süttis kogu Eestis kütteseadmete riketest 58 hoonet: neist Lõuna-Eesti kuues maakonnas 38. Meie kandi suur number viitab, et siin on kehvas seisukorras või hooldamata kütteseadmeid rohkem. Enamasti tekivad hoonet süütavad kütteseadme rikked kulumisest või tahmapõlengutest mõranenud kütteseadme osadest välja leviva kuumuse või sädemete tõttu. Seda saab ennetada ainult kütteseadme järjepideva kontrolli ja hooldusega, milleks tuleb kutsuda korstnapühkija.

Korstnapühkija vaatab kütteseadme korrasoleku enne kütteperioodi üle, probleemide avastamisel teeb ettepanekud ning annab nõu nende kõrvaldamiseks. Lisaks saab korstnapühkijalt nõu, kuidas ja millise hulga küttematerjaliga on kütteseadet kõige tõhusam ja efektiivsem kütta. Kontrollitud ja puhastatud kütteseadmele, mida õigesti köetakse, võib külmal ajal kindel olla.

Kütteseadmeid tuleb puhastada ning nende korrasolekut kontrollida minimaalselt kord aastas, intensiivsemal kasutamisel aga tihedamalt. Kord viie aasta jooksul on vaja eramaja korstent pühkima ja seadmeid hooldama kutsuda kutseline korstnapühkija. Kortermajas peab igal aastal käima kutseline korstnapühkija. Andmed hooldustööde ja vigade kohta kantakse sisse ohutusportaali ohutusportaal.paasteamet.ee/kuttesusteem. Sealt näevad portaali sisse loginud kodanikud andmeid enda objekti hoolduste ajaloo kohta. Ühtlasi leiab portaalist info kutseliste korstnapühkijate ja pottseppade kohta.

Tasub meeles hoida, et sügiskuudel suureneb korstnapühkijate töökoormus ning tekivad ootejärjekorrad. Seetõttu on tark küttesüsteemi hooldus tellida kohe, et kütteperioodile muretult vastu minna.

 

Autor: MAREK KIIK, päästeameti Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht
Viimati muudetud: 03/08/2023 08:32:52