Näidisarvutused. Allikas: rahandusministeerium

Ei ole veel jõudnud vaibuda käibemaksu tõusu, tulumaksu tõusu ja suurperedelt lastetoetuste osalise äravõtmise kaja kui uus võimukoalitsioon tõi läbi rahandusministeeriumi eile välja järjekordse meetme rahva rahakoti kallale minekuks ehk tulevase automaksu.

Rahandusminister Mart Võrklaev ütles eelnõu tutvustusel, et Eesti üks väheseid riike, kus automaks puudub. Tema sõnul olevat laiem eesmärk autostumise vähendamine, eelkõige linnades ja liikumine puhtama sõidukipargi poole. "Igal sõidukil on oma jalajälg keskkonnas ja seega hakkab maks kehtima kõikidele sõidukitele. Keskkonnamõju me ainult aktsiisipoliitikaga ei vähenda, vaid tarvis on eraldi maksu," rääkis reformierakondlasest rahandusminister.

Uue maksu väljatöötamiskavatsuse järgi hakkaks sõiduki aastamaks sõltuma selle võimsusest, massist ja vanusest. Maksustamisele läheksid kõik autod kuni 3500 kg, M1, N1 kaubikud kui ka mootorrattad ja mopeedautod.

Tulevane maks on jaotatud kaheks – registreerimismaksuks ja aastamaksuks.

Registreerimismaks on ennekõike suunatud autode ostmise pidurdamiseks ja säästlikumate eelistamiseks. Aastamaksuga maksustatakse auto omamist, et motiveerida inimesi oma sõidukipargi suurust ja võimsust üle vaatama ning võimalusel eelistama keskkonnasõbralikumat ja väiksemate kuludega autot.

Mootorsõidukimaks hakkab kava kohaselt kehtima tuleva aasta 1. juulist ja aastamaksu tuleks esimest korda tasuda 2024. aasta augustis poole aasta eest. Maks on sõidukipõhine, ehk mitme sõiduki omanikul tuleb maksta nende kõige eest.

Vanemate autode eest tasutav maks oleks väljatöötamiskavatsuse järgi väiksem, et soodustada autode lõpuni kasutamist ning et autod oleksid kättesaadavad ka neile, kes ei saa endale säästlikumaid sõidukeid lubada.

Võimsuse järgi arvutades oleks väiksema võimsusega ehk vähem saastaval autol väiksem maks. Registreerimismaks tasutakse esmasel kandel liiklusregistrisse või esimesel omanikuvahetusel Eestis. Selle eesmärk ennekõike autode ostmise pidurdamine ja säästlikumate autode eelistamine.

Reinsalu: eesmärk on vaid 120 miljoni võtmine

Esimesena haaras avalikult kriitikakirve järgi Isamaaliidu esimees Urmas Reinsalu, kelle sõnade kohaselt kitseneb väljatöötamiskavatsuse eesmärgina inimeste vabadus oma liiklusvahendi omanikuna liikuda. Väljatöötamiskavatsus ei analüüsivat muidugi tahtlikult inimeste liikumisvabaduse piiramise poliitika negatiivseid mõjusid: erivajadustega inimeste liikuvus, hajaasustuses elamise keerukamaks muutumine ning üldisem vabaduse piiramisest tulenev elukvaliteedi ja eneseteostuse ahenemine.
Reinsalu sõnutsi on eelnõu tegelik eesmärk inimeste taskutest 120 miljoni euro võtmine.

„Paljudes Eesti piirkondades on talvel teehooldusega probleeme. See tähendab, et seal elavatel eestimaalastel pole võimalik endale lihtsamat sõidukit valida. Suuremate ja võimsamate ning seega ka rohkem maksustatavate autode valik on neile peale surutud.

Samamoodi tunnistab Võrklaev, et valitsuse eesmärk on pidurdada autode ostmist. See jätab eriti maapiirkondade inimesed nõiaringi, kus nad ei jaksa endale uut autot osta, sest sellega kaasnevad tuhandetesse eurodesse ulatuvad lisakulud.

Seda enam et riigilõiv, mis tuleb auto registreerimisel tasuda, on Eestis juba praegu kõrgem kui näiteks Saksamaal – ja seal arvestatakse see ausalt maksude sekka. Lisaks on kütusehinnad Eestis üle Euroopa keskmise,” kirjutas Delfi vahendusel Reinsalu.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 20/07/2023 12:08:27