Kaerapõld Põlvamaal. Foto: Vidrik Võsoberg

Kuivuse ja palavuse käes vaevelnud maa sai pühapäeval kagunurgaski korralikult kastetud. Põllu- ja loomapidajate rõõmuks sadas ka päev hiljem. Ja kui vihma tuleks järjest vähemalt neli päeva, saaks põllu- ja heinamaa pea piisavalt kosutatud.

Väikemetsa talu peremees Taavi Serv Sõmerpalu kandist ütles esmaspäeval, et pühapäevane vihm sadas põldudele sõna otseses mõttes viimasel minutil, kuna selleta oleksid viljad põldudel ära kuivanud.

„Viljapõldudele on hea, kui vihma sajaks vähemalt kaks nädalat, veel parem, kui kolm nädalat ja sajaks ka tugevat hoovihma, sest viimane niisutab maad,” rääkis Serv ja lisas, et uduvihmast ei ole maale kasu.

Väikemetsa talu kasvatab viljakultuure 1000 hektaril. Talirapsi all oli 220 hektarit, millest külm võttis ära koguni 200 hektarit. Puutumata jäid vaid metsaäärsed kohad, kokku 20 hektarit.

Külmavõetud põldudele külvas peremees suvivilja, kuid savisemates kohtades vili üles ei tulnudki. „Millalgi varem, vist aastat kuus-seitse tagasi, kõrbes kuivuse tõttu ka palju saaki,” meenutas ta.

Serv märkis, et praegu on veel vara öelda, kui mitu protsenti tuleb käesoleva aasta saak mullusest väiksem. Seda saab öelda alles siis, kui saak koristatud.

Vilja kokkuostuhinnad on tema sõnul madalamad, kuid ka väetiste hinnad on langenud, kuigi veel mitte põllumeestele soodsale tasemele.

Põllumeeste majanduslik seis on erinev ning ilmselt kõiki tekkinud olukord pikali ei löö, kuid kokkuhoidlikult peavad kõik majandama.

Põlva valla Lutsu talu peremees Janno Rüütle sõnas, et neil tuli pühapäeva õhtul vihma tund-poolteist, mis lõi ehk tolmu kinni. Hea oleks, kui sajaks mitu päeva järjest.

Talus on erinevate kultuuride all üle 200 hektari. „Mida see vihm enam päästab, talivili on küps, kuid suvivilja tera sisse kogub veel jõudu ning hernes hakkab ka valmis saama,” rääkis Rüütle. Ta lisas, et kui nüüd paduvihm üle käib, ei saa sedagi saaki.

Temagi meenutas 2000ndate teise kümnendi teist poolt, mil mai keskel oli hästi kuiv. „Maikuu kuivus on kõige halvem, sest siis taimed kasvavad ja nad vajavad sombusemat ilma,” tõdes ta.

Rüütle sõnas, et põllumehed jäävad ellu, sest üks probleemne aasta ei võta neid veel maha, seda siis, kui nad ei ole ennast just n-ö lõhki investeerinud.

Lutsu talu peremehe sõnul on põllumehed loonud endast kas vinguja või kelkija kuvandi, kuna on hädaldanud ka siis, kui neil on hästi läinud, või kelkinud oma ülihea saagikusega.

„Praegu ongi põllumeestel tõsiselt raske, kuid paljud enam ei usugi, et neil on keeruline aeg. Kui osa räägib, et maksavad tootmisele peale, siis tekib ju küsimus, et millest maal tegutsevad tootjad elanud on,” arutles Rüütle. Tema sõnul on kahjuks vingujate hääl kõlama jäänud.

AS Laatre Piim on suur piimafarm Valgamaal. Seal on üle 2500 pea, neist üle 1000 lüpsilehma. Juhatuse liikme Kalmer Kongo sõnul sadas Laatre kandis pühapäeval 12 millimeetrit. „Praegu on abi igast piisast, ja 12 millimeetrist on kindlasti kasu, kuigi kuu keskmine sademete hulk on tublisti üle 50 millimeetri,” ütles ta.

Kongo tunnistas, et kuivus ja kuumus on juba põldudele kahju tekitanud ja seda enam ei korva.

Laatre Piimal on suvivilja 1500 hektaril, pea sama palju on rohumaad. „Me ei ole veel vilja pidanud siloks tegema ning loodan, et seda ei peagi tegema. Usun, et rohumaad nüüd kosuvad, ning loodan, et ka mais annab korraliku saagi,” kõneles Kongo.

„Vihma peaks rahulikult peale pühapäevast veel neli päeva järjest sadama, siis leotab vesi rohu juurestiku läbi,” sõnas Kongo esmaspäeval.
 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 06/07/2023 10:12:09